Uuring: imikute tervist mõjutavad emade sünnieelsed hirmud
Uuring: imikute tervist mõjutavad emade sünnieelsed hirmud
Uuringus uuritakse seost ema sünnieelse stressi ja ärevuse ning imikute haiguste sageduse ning antibiootikumide kasutamise vahel esimesel eluaastal. 174 Ema täitsid kolmandal trimestril küsimustikud ja andsid kortisooli taseme hindamiseks süljeproove. Tulemused näitavad, et suurenenud emade stress ja hirmud on seotud suurema hingamisteede, naha- ja üldiste haiguste arvuga, samuti antibiootikumide kasutamisega imikutel. Samuti leiti seos suurenenud kortisooli taseme ja imikute haiguste suurenenud esinemise vahel. Uuringus rõhutatakse rasedate naiste stressi ja hirmudega tegelemise olulisust ning nõuab arstide varajast avastamist ja sekkumist, et vähendada ema stressi ja hirmu ning seeläbi vähendada imikute haigusi. Tulemuste kinnitamiseks ja terapeutiliste mõjude täpsema kindlaksmääramiseks on vaja täiendavaid uuringuid.
viide
Beijers R, Jansen J, Riksen-Walraven M, de Weerth C. Emalaadsed sünnieelsed hirm ja stress on imikute haiguste ja terviseprobleemide tunnused. Pädiatrie . 2010; 126 (2): E401-409.
disain
Perspektiivne kohordi uuring.
osaleja
174 normaalse raseduse ja Hollandi õigeaegse sünnitusega ema täitsid oma kolmandal trimestril küsimustikud stressi ja hirmu kvantifitseerimiseks ning pakkusid süljeproove kortisooli taseme hindamiseks. Seejärel küsiti testidel esimesel eluaastal igakuiselt, et teha kindlaks haiguste sagedus ja antibiootikumide kasutamine.
kõige olulisemad teadmised
Tehti häirivate tegurite kohandamine, sealhulgas ema suitsetamine ja alkoholitarbimine, rinnaga toitmise kestus ja päevahoiu keskuses osalemine. Tulemused viitavad sellele, et emade stress ja hirmud on imikute ja antibiootikumide kasutamise positiivsed ennustajad esimesel eluaastal. Tulemused näitavad eriti seost emade stressi ja ärevuse, samuti hingamisteede, naha ja üldiste haiguste ning antibiootikumide kasutamise, kuid mitte seedehaiguste vahel. Samuti oli seos kortisooli kõrgema taseme vahel õhtul või lamestatud kortisooli rütmide päevas ja suurenenud imikute haiguste esinemine.
mõju praktikale
Mitmed uuringud on juba näidanud, et emade stressil on negatiivne mõju imiku temperamendile ja kognitiivsele arengule; Kuid see on esimene uuring, mis uurib emade esialgse stressi mõju imikute haiguste sagedusele.
Sellised tegurid nagu sotsiaalsed ja kultuurilised normid, isa sotsiaalne tugi ja integreerimine, juhendamine ja tervishoiuteenuste pakkujate toetus, haridus- ja töökeskkond aitavad kaasa naise otsusele imetada.
Sellised tegurid nagu sotsiaalsed ja kultuurilised normid, sotsiaalne toetus ja kaasamine, tervishoiuteenuste pakkujate juhendamine ja toetus, haridus- ja töökeskkond aitavad kaasa naise otsusele imetada. Seejärel näib mõistlik, et need tegurid mõjutavad ka ema stressi ja hirme. 11,12,13 14 Imetamist tuleks edendada, eriti kõrgema stressi ja hirmuga emade puhul.
See uuring rõhutab rasedatel patsientidel stressi ja hirmudega tegelemise olulisust. Nii enesehindamise küsimustikud kui ka kortisooli väärtused osutusid imikute ja antibiootikumide kasutamise ennustavaks. Seetõttu tasub kindlasti kaaluda mõlemat parameetrit selle rahvastikugrupi praktikas jälgimiseks, mis võib intervjuu ajal aega kokku hoida, et hinnata ema stressitaset ja selle tugiressursse. Arsti varajane äratundmine ja sekkumine võib kindlasti aidata vähendada ema stressi ja hirmu ning vähendada seeläbi imikute haigusi ja antibiootikumide kasutamist.
Selle erilise uuringu tulemuste kinnitamiseks ja terapeutiliste mõjude kindlaksmääramiseks on kindlasti vaja täiendavaid uuringuid, kuidas stressi vähenemine ja ema hirm kolmandal trimestril võivad mõjutada imiku tervist.
Kommentare (0)