Uuring: imikute tervist mõjutavad emade sünnieelsed hirmud

viide

Beijers R, Jansen J, Riksen-Walraven M, de Weerth C. Ema sünnieelne ärevus ja stress ennustavad imikute haigusi ja terviseprobleeme.Pediaatria. 2010; 126 (2): E401-409.

kujundamine

Perspektiivne kohordi uuring.

Osaleja

174 Normaalse rasedusega ema ja Madalmaade tähtaegadega toimetatud ema täitsid oma kolmandal trimestril küsimustikud, et kvantifitseerida stressi ja ärevust ning pakkusid süljeproove kortisooli taseme hindamiseks. Seejärel uuriti katsealuseid igakuiselt imikute esimesel eluaastal, et teha kindlaks haiguste sagedus ja antibiootikumide kasutamine.

Peamised leiud

Kohandati segajaid, sealhulgas emade suitsetamine ja alkoholitarbimine, rinnaga toitmise kestus ja päevahoiu külastamine. Tulemused viitavad sellele, et emade stress ja ärevus on imikute haiguste ja antibiootikumide kasutamise positiivsed ennustajad esimesel eluaastal. Eelkõige näitavad tulemused seost emade stressi ja ärevuse, samuti hingamisteede, naha ja üldiste haiguste ning antibiootikumide kasutamise, kuid mitte seedehaiguste vahel. Samuti oli seos kõrgema õhtuse kortisooli taseme või lamestatud päevase kortisooli rütmide ja imikute haiguste esinemissageduse vahel.

Mõju praktikale

Mitmed uuringud on varem näidanud, et emade stressil on negatiivne mõju imikute temperamendile ja kognitiivsele arengule; Kuid see on esimene uuring, mille abil uuritakse sünnieelse ema stressi mõju imikute haiguste esinemissagedusele.^1,2,3Selle ja varasemate uuringute tõendid näitavad, et kõrgendatud kortisooli ja ema stressi ja ärevuse mõju mõjutab sünnitusjärgseid tulemusi kolmandal trimestril.⁴Tegelikult on teatatud, et teisel ja kolmandal trimestril (näiteks orkaanidel Andrew ja Katrina Ameerika Ühendriikides) loodusõnnetustega kokku puutunud naistel oli suurenenud loote stressi oht võrreldes esimesel trimestril kokku puutunud naistega.^5.6

On teada, et stress aktiveerib beeta-adrenergilisi retseptoreid, mis võivad mõjutada kognitiivse funktsiooni erinevaid aspekte.⁷Connorsi jt uuring. Alates 2008. aastast viitab sellele, et beeta-adrenergiliste retseptorite ülestimulatsioon stressi või ravimite, näiteks terbutaliiniga (antakse enneaegse sünnituse ennetamiseks) abil on seotud autismi suurenenud riskiga.^8,9Sellega seostades imikute suurenenud haigustega, võib see uuring näidata ka seost emade stressi mõju vahelisele keskkonnale ja immuunpuudulikkusele neurodevelopmental häirete, näiteks autismi korral.¹⁰

Sellised tegurid nagu sotsiaalsed ja kultuurilised normid, isane sotsiaalne toetus ja kaasamine, tervishoiuteenuse osutajate juhendamine ja toetus, haridus ja töökeskkond aitavad kaasa naise otsusele rinnaga toitmise osas.

Sellised tegurid nagu sotsiaalsed ja kultuurilised normid, isane sotsiaalne toetus ja kaasamine, tervishoiuteenuse osutajate juhendamine ja toetus, haridus ja töökeskkond aitavad kaasa naise otsusele rinnaga toitmise osas. Seejärel tundub mõistlik, et need tegurid mõjutavad ka ema stressi ja ärevust.^11,12,13Ehkki teadlased kohandasid rinnaga toitmist, tuleks siiski arvestada, et emad, kes teatavad kõrgemast sünnieelse stressi ja ärevuse tasemest, võivad ka rinnaga vähem tõenäolised olla. Imetamise positiivne mõju arenevale immuunsussüsteemile on hästi teada ja selle kaitset ei tohiks tähelepanuta jätta; See ei pruugi vähendada haiguste sagedust, kuid võib potentsiaalselt vähendada nende raskust.¹⁴Imetamist tuleks julgustada jätkuvalt, eriti kõrgema stressi ja ärevusega emade seas.

See uuring rõhutab rasedatel patsientidel stressi ja ärevuse ravi olulisust. Leiti, et nii enesehindamise küsimustikud kui ka kortisooli tase ennustavad imikute haigusi ja antibiootikumi kasutamist. Seetõttu tasub kindlasti kaaluda mõlemat parameetrit selle elanikkonna praktikas jälgimiseks, säästes intervjuu ajal aega, et hinnata ema stressitaset ja tema tugiressursse. Arsti varajane avastamine ja sekkumine võib kindlasti aidata vähendada ema stressi ja ärevust ning vähendada seeläbi imikute haigusi ja antibiootikumide kasutamist.

Kindlasti on vaja täiendavaid uuringuid nii selle konkreetse uuringu tulemuste kinnitamiseks kui ka terapeutilise mõju määramiseks, kuidas emade stressi ja ärevuse vähendamine kolmandal trimestril võivad mõjutada imikute tervist.