Jumala kompleks teraapia nõustamisel

Jumala kompleks teraapia nõustamisel

Kokkuvõte:

Mida ootate patsiendi (klienti) sinult? Teie elu on segaduses, probleemid tõusevad taevast ja maanduvad otse jalgade ees ning vajate vastuseid. Siin on oht, et terapeudid saavad tema jaoks kõik, isakuju, seksuaalse objekti, ülestunnistaja, nõustaja ja ennekõike ainus inimene, kes on teda kunagi tõeliselt kuulanud ja mõistnud! Selles artiklis uurime nii terapeutide kui ka klientide ohte, kui mõlemad pooled hakkavad terapeuti nägema jumalana - kes teab kõike - kõike - saab kõigest aru, olend, mis võluväel võluvad kõik need kohutavad tunded ja mahajäetud, hästi kohandatud õnnelik inimene on nende taga.

Sissejuhatus:

Alates terapeutide algusest 19. sajandi alguses on patsiendid võtnud oma arstid midagi erilist kõigi inimeste seas, keda nad tunnevad, olgu see siis mees või naine, sellel pole tähtsust, vaid võimsate loitsude jõuetute suhete struktuur. Freud ja teised mõistsid, et patsiendid kannavad sageli oma abivajaja tundeid terapeudile (konsultandile) armuobjekti vormis. Mõne aja pärast teraapiat leiab enamik, et nende tunded terapeudi vastu vähenevad austuses või hoolduses, kuid mitte nii intensiivselt kui varajastel sessioonidel. See kellukujuline emotsioonide diagramm näitab varajast umbusaldust sõltuvusest võimalikust kaassõltuvusest ja lõpuks irdumist hooldajast iseseisvasse, iseseisvaks meeleseisundisse. Muidugi on samad terapeudid tunnistanud, et sõltuvus vastasülekandes toimib vastupidiselt, kus terapeut sõltub patsiendist (kliendist) ning kogeb ärevust ja ärevust ning kaotust.

Selleks, et terapeudid saaksid probleemiga hakkama saada, on aastate jooksul välja töötatud keerukad reeglid ja väljendatud käitumispiiridena (eetika). Nendes reeglites peaks terapeut olema teadlik ülekandest mõlemas suunas ja tegelema olukorraga õrna tagasilükkamise ja kindlustuse kaudu kliendi suhtes, et need tunded on normaalsed ja mööduvad. Paljude terapeutide ja klientide jaoks ei kao need intensiivsed emotsionaalsed tunded alati ja terapeut ületab eetilisi piire, kes võimaldavad nende jumaldamise vajadust ja jumalataolist kohtlemist, et teha oma otsustusvõime patsiendi heaolu ja edasise ravi nimel.

Jumal kui kummardamine

Mida kiusab terapeut nii hõlpsalt jumalakompleksi libiseda? Määratlus on see, et terapeudil endal on lapsepõlvest abivajaja isiksus. Kus suure õdede -vendade perest, kus vanemad peavad jagama olemasolevat armastust - kus tähelepanu konkurents põhjustab sageli pettumust ja üksi olemise tundeid, isegi teistest ümbritsetud majas. Täiskasvanutena otsivad nad sageli inimesi, kes annavad looduse, et rahuldada oma tähelepanu vajadust, millel oli kahjuks lapsepõlv. Nii et kui terapeut seisab silmitsi tähelepaneliku kliendiga, võib ta leida, et ta sööb oma armastavat kummardamist ja naudib tähelepanu, kliendi jumaldamist, mis võimaldab terapeudil tunda end võimsana, armastatuna ja ennekõike kasutatud.

Teine piirkond on terapeudi eneseaste. Terapeudil võib olla tunne, et ta ei täida oma kutsestandardeid, et ta laseb oma klientidel teadmiste ja professionaalsuse puudumise tõttu maha ning otsib seetõttu pidevalt kliente, kes tagavad neile oma Jumala sarnase jumalateenistuse, et nad teevad head tööd. et neil õnnestub end paremini tunda. Terapeut küsib pidevalt kliendi küsimusi, näiteks "Kas tunnete end paremini?", "Kas asjad on paranenud?" Ja "Kas see seanss aitab teid?" Kõik need on tõelised küsimused, mida iga terapeut peaks aeg -ajalt edusammude kontrollimiseks või mõõtmiseks küsima, kuid kui temalt küsitakse liiga sageli, võib see näidata, et terapeut otsib eelmise töö eest tunnustamist või kiitust. Teisisõnu, soovite kuulda, et teete kliendi heaks head tööd. Siin saab tugevdada terapeudi enesemõistmist ja aidata tal jätkata klientide kohtlemist äsja omandatud enesekindlusega. See usaldus on aga ainult ajutine, kuna isetehtud hiilib aja jooksul ja klient vajab täiendavat kinnitust, et viia ego tagasi oma Jumala -sarnastesse kõrgustesse. Kui mõni klient kiidab terapeuti pidevalt, loob terapeut omakorda selle kliendi vajaduse, mis muudab ravi jätkamise vajalikuks. Selle saavutamiseks otsib terapeut pidevalt uusi põhjuseid, miks mitte jätkata seansse kliendi huvides, vaid tema enda vajaduste jaoks.

Kolmas valdkond on professionaalne snoobis, siin peab terapeut hoidma head mainet, vajadust tunnustada nii kliendi kui eksperdina kui ka imetleva avalikkuse eest silmapaistva töö või esinemise eest. Siin saab terapeudist nõuandeprotsessi keskpunkt, milles ta on kolleegide ja avalikkuse seas suurepärane oma jumalikus staatuses. See ohtlik enesekindlus võib põhjustada patsientide halastamatuse, kes usuvad, et see inimene on kõiketeadv Jumal, kes reageerib nende vajadusele parimate jaoks, et tema eakaaslaste seas suurepärase mainega - terapeut, keda on raske näha (kohtumist), kuna nad on nii hõivatud ja küsisid. Muidugi peab sama terapeut maksma kõrgeimad tasud ja nii tajub klient, et ta saab kõige paremini, kuna maksab kõige rohkem.

Kriisilõks

Iga terapeut on teadlik üleviimise ja vastupidamise lõksust ning vaatamata nendele teadmistele saab neid tõmmata ebatervislikku olukorda, isegi teadmata, mis juhtub kuni kriis, kuni patsient ja terapeut teevad emotsionaalse kuristiku ristumiskohas, kus otsused tehakse teraapia enda ja nende emotsioonide hoidmise jätkamise kohta. Selles olukorras on terapeudil keeruline suhet parandada, nõrgendades kas tema enda reaktsioone kliendile või soovitades kliendil uue terapeudi juurde näha. Terapeudi jaoks, kes on kliendi tähelepanust sõltuvuses, on see keeruline otsus - täpselt see inimene, kes talle on pannud vajaduse. Mõne terapeudi jaoks on muid probleeme, näiteks teada saada, professionaalne kaebus, juhuslik perekondlik sekkumine või usalduskriis nende endi nõustamisoskuste osas. See võib põhjustada ärevusreaktsiooni, mis mõjutab teiste klientide kohtumisi ja tulemusi. Emotsionaalse kriisi terapeut ei saa kliente tõhusalt aidata, kui nad hoolitsevad omaenda heaolu eest kui patsiendi oma.

Tulemused

Kas see on nii üllatav, et me vajame terapeudina vähem kui kõik muud armastus ja tähelepanu, mida vajadused on täidetud, mida me tunneme, et me tahame ja hindame teised? Seetõttu pole üllatav, et arvestades võimalust tunda jumalateenistusi Jumala sarnasel viisil, kukuvad paljud terapeudid soosimisest välja ja satuvad kangelaste kummardamise lõksu just klientide kaudu, kelle eest nad peaksid hoolitsema nende emotsionaalsete vajaduste tõttu ja aitama neil kasvada omaenda (kliendi) tegeliku eluprobleemidega ning saada eluga valmis.

Selle ülekande nähtuse jaoks pole lihtsat lahendust ja lihtsaid juhiseid olukorra vältimiseks, see oleks mõttetu, kuna iga olukord eeldab erinevat dünaamikat, millega iga terapeut peab vastu astuma ja sellega sellega hakkama saama. Siiski oleks ebaõiglane, et mitte näidata mingit ilmset rusikareeglit terapeutidele, kes alistuvad Jumala jumaldamisele, vähemalt mõtlema.

Niipea kui teie terapeut leiate, et piirid on ületatud, võib üldine vestlus spetsialiseerunud kolleegiga aidata kinnitada tema isiklikku vaatenurka enda ja kannatanud klientide suhtes. Teiseks peaks terapeut kaaluma kliendi murdmist ja lõpetades sellega ebatervisliku olukorra, soovitades teist terapeuti (tavaliselt sama soo kui kliendiga). Kolmandaks, kui ülekanne on üks (ainult kliendilt), siis selgitab klient oma tunnete põhjuseid terapeudile ja selgitab, kuidas võib pöördkella -sarnast emotsioonide mustrit pidada tervislikuks progressiooniks terapeudi etappide kaudu. See vastastikune lugupidamine on palju tervislikum tulemus Jumala sarnase jumaldamisena, mis võib tegelikult mõjutada ravi tulemust. "Mul on OK-ok" positsioon võtta, et mõlemad ülekandega seotud osapooled tuleksid täita ja neid vajadusi tuleb tunnustada, kuid hea eetilise praktika piires. Neljandaks on näha, et klient on tema töö eest tunnustatud tasuv tasu, kuid sellel kiitusel on piirid, mis realismiga terapeudi rolli osas juhendis ja mitte jumaluses, tuleb klienti kummardada.

fazit:

lõpp ...

naturopath psühhoteraapia