Jumala kompleks teraapianõustamises

Jumala kompleks teraapianõustamises

Abstraktne:

Mida teie patsient (klient) teilt ootab? Nende elu on segane, probleemid kerkivad taevast ja maanduvad otse nende jalge ette ning nad vajavad vastuseid. Siin on terapeudil oht saada tema jaoks kõigeks, isakujuks, seksuaalobjektiks, ülestunnistajaks, nõuandjaks ja eelkõige ainsaks inimeseks, kes on teda kunagi tõeliselt kuulanud ja mõistnud! Selles artiklis uurime ohtusid nii terapeutidele kui ka klientidele, kui mõlemad pooled hakkavad terapeuti nägema kui jumalat – kes teab kõike – näeb kõike – mõistab kõike, olendina, kes võluväel eemaldab kõik need kohutavad tunded ja jätab maha hästi kohanenud õnneliku inimese.

Sissejuhatus:

Alates sellest, kui terapeudid alustasid 19. sajandi alguses, on patsiendid jumaldanud oma arste eriliseks kõigi tuttavate inimeste seas, olgu siis mehed või naised, vahet pole, vaid võimutute suhete struktuur võimsate lummuses. Freud ja teised tõdesid, et patsiendid annavad sageli oma abivajavad tunded terapeudile (nõustajale) üle armastusobjekti kujul. Enamik avastavad pärast mõnda aega teraapias, et nende tunded terapeudi vastu vähenevad austuse või hoolivuse tõttu, kuid mitte nii intensiivselt kui esimestel seanssidel. See kellukesekujuline emotsioonidiagramm näitab varajast umbusku sõltuvuse suhtes, mis võib tekkida kaassõltuvusest ja lõpuks eraldumisest hooldajast iseseisvasse, ennast toetavasse meeleseisundisse. Muidugi on need samad terapeudid tõdenud, et sõltuvus toimib vastupidiselt vastuülekandes, kus terapeut muutub patsiendist (kliendist) sõltuvaks ning kogeb irdumist murelikult ja kaotusena.

Selleks, et terapeudid saaksid probleemiga tegeleda, on ühiskonnad aastate jooksul välja töötanud keerukad reeglid, mis on väljendatud käitumispiiridena (eetika). Nendes reeglites peaks terapeut olema teadlik ülekandmisest mõlemas suunas ning olukorraga tegelema õrna tagasilükkamise ja kliendile kinnituse kaudu, et need tunded on normaalsed ja lähevad üle. Kuid paljude terapeutide ja klientide jaoks ei kao need intensiivsed emotsionaalsed tunded alati ja eetilisi piire ületab terapeut, kes laseb nende kummardamise ja jumalalaadse kohtlemise vajadusel varjutada otsustusvõimet patsiendi heaolu ja edasise ravi osas.

Jumalale meeldib kummardamine

Mis põhjustab terapeudi nii kergesti Jumala kompleksi libisemise? Üks määratlus on see, et terapeut ise on lapsepõlvest saati abivajaja isiksus. Kus võib-olla suurest õdede-vendade perest, kus vanemad peavad olemasolevat armastust jagama – kus konkurents tähelepanu pärast põhjustab sageli frustratsiooni ja üksindustunnet isegi teistest ümbritsetud kodus. Täiskasvanuna otsivad nad sageli loodusest andjaid, et rahuldada oma tähelepanuvajadust, millest lapsepõlves kahjuks puudus. Seega võib terapeut tähelepaneliku kliendiga silmitsi seistes leida end toitumas nende armastavast jumaldamisest ja nautimas kliendi tähelepanu, jumaldamist, mis võimaldab terapeudil tunda end võimsana, armastatuna ja, mis kõige tähtsam, vajalikuna.

Teine valdkond on terapeudi enesehinnang. Terapeudile võib tunduda, et ta ei vasta oma kutsestandarditele, et ta veab oma kliente oma teadmiste ja professionaalsuse puudumise tõttu alt ning otsib seetõttu pidevalt kliente, kes kinnitavad neile oma jumalateenistuse kaudu, et nad teevad head tööd. et neil õnnestub end paremini tunda. Terapeut küsib kliendilt pidevalt selliseid küsimusi nagu "Kas tunnete end paremini?", "Kas asjad on paranenud?" ja "Kas see seanss aitab teid?" Need on kõik tõelised küsimused, mida iga terapeut peaks aeg-ajalt küsima, et edusamme kontrollida või mõõta, kuid liiga sage küsimine võib viidata sellele, et terapeut otsib tunnustust või kiitust seni tehtud töö eest. Teisisõnu tahavad nad kuulda, et nad teevad kliendi jaoks head tööd. Siin saab terapeudi enesehinnangut tugevdada ja aidata tal jätkata klientide ravi vastleitud enesekindlusega. See enesekindlus on aga vaid ajutine, kuna enesekindlus hiilib aja jooksul tagasi ja klient vajab täiendavat kindlustunnet, et tuua ego tagasi oma jumalalikele kõrgustele. Kui konkreetne klient kiidab terapeuti pidevalt, tekitab terapeut omakorda vajaduse selle kliendi järele, mis muudab ravi jätkamise hädavajalikuks. Selle saavutamiseks otsib terapeut pidevalt uusi põhjuseid, miks seansse jätkata mitte kliendi, vaid enda vajaduste pärast.

Kolmas valdkond on professionaalne snobism, siin peab terapeudil säilima hea maine, vajadus oma silmapaistva töö või saavutuse eest tunnustuse järele nii kliendi kui eksperdi kui ka imetleva avalikkuse poolt. Siin saab terapeudist nõustamisprotsessi keskpunkt, kes on kolleegide seas ja avalikkuses jumaliku staatuse suhtes suursugune. See ohtlik eneseületamine võib viia nende patsientide hoolimatuseni, kes usuvad, et see inimene on kõiketeadev jumal, kes hoolitseb nende vajaduse eest, et teda ravitaks parimad – kellel on eakaaslaste seas suurepärane maine – terapeut, keda on raske näha (kohtumist saada), sest nad on nii hõivatud ja nõutud. Muidugi peab sama terapeut maksma kõige suuremaid tasusid ja nii tajub klient, et ta saab kõige paremini, sest ta maksab kõige rohkem.

Kriisilõks

Iga terapeut on teadlik ülekandmise ja vastuülekande lõksust ning võib hoolimata sellest teadmisest sattuda ebatervislikku olukorda, isegi teadmata, mis toimub, kuni tekib kriis, kus patsient ja terapeut kohtuvad emotsionaalse kuristiku ristteel, kus teraapia jätkamise otsuseid tehakse vaikselt nendest emotsioonidest endast ja niivõrd lahtitõmbunud emotsioonidest. Sellises olukorras on terapeudil raske suhet parandada, kas modereerides oma reaktsioone kliendile või soovitades kliendil pöörduda uue terapeudi poole. Kliendi tähelepanust sõltuvuses oleva terapeudi jaoks on see aga raske otsus – saata minema just see inimene, kes annab talle vajaduse, mida ta ka meelitas. Mõne terapeudi jaoks on muidki muresid, näiteks väljaselgitamine, professionaalne kaebus, juhuslik perekonna sekkumine või usalduskriis oma nõustamisoskustes. See võib viia hirmureaktsioonini, mis mõjutab teiste klientide seansse ja tulemusi. Emotsionaalses kriisis terapeut ei saa kliente tõhusalt aidata, kui nad on rohkem mures enda kui patsiendi heaolu pärast.

Tulemused

Kas see on nii üllatav, et terapeutidena vajame armastust ja tähelepanu vähem kui keegi teine, vajadused rahuldada, tunda end teiste poolt ihaldatud ja hinnatud? Seetõttu pole üllatav, et võimaluse korral tunda end jumalasarnaselt kummardatuna langevad nii paljud terapeudid armust ja langevad kangelase kummardamise lõksu just nende klientide poolt, kelle eest nad peaksid hoolitsema ja aitama neil kasvada, tegeleda oma (klientide) tegelike eluprobleemidega ja liikuda edasi, et eluga toime tulla.

Sellele ülekandumise nähtusele ei ole lihtsat lahendust ja lihtsa juhendi pakkumine olukorra vältimiseks oleks mõttetu, kuna iga olukord kujutab endast erinevat dünaamikat, mida iga terapeut peab käsitlema ja käsitlema võimalikult professionaalselt. Siiski oleks ebaõiglane jätta välja toomata mõned ilmsed rusikareeglid terapeutidele, kes alluvad Jumala kummardamisele, vähemalt järelemõtlemiseks.

Niipea, kui te terapeudina mõistate, et piirid on ületatud, võib üldine arutelu professionaalse kolleegiga aidata kinnitada tema isiklikku vaatenurka enda ja mõjutatud kliendi kohta. Teiseks peaks terapeut kaaluma kliendist lahkuminekut ja seeläbi ebatervisliku olukorra lõpetamist, soovitades teist terapeudi (tavaliselt kliendiga samast soost). Kolmandaks, kui ülekanne on ühepoolne (ainult kliendi poolt), siis selgitades kliendile, mis on tema tunnete põhjused terapeudi suhtes ja kuidas nõustamisel saab ümberpööratud kellakujulist emotsioonide mustrit vaadelda kui tervet edasiminekut läbi terapeudi seansside etappide tervenemisprotsessi lõpuks. See vastastikune austus on palju tervislikum tulemus kui jumalakummardamine, mis võib tegelikult mõjutada ravi tulemust. Võttes seisukoha “I’m OK – Your OK”, et mõlemad üleminekuga seotud pooled peavad olema täidetud ja neid vajadusi tuleb tunnistada, kuid hea eetilise tava piires. Neljandaks tunnistage, et kliendi poolt oma töö eest hindamine on väärt tasu, kuid sellel kiitusel on piirid, mis peavad olema realistlikud, pidades silmas terapeudi rolli nõustamisel pigem suunajana kui jumalusena, keda klient kummardada.

Järeldus:

Alustasin seda esseed, et hoiatada terapeute ülekandumise lõksu ja selle eest, kuidas klientide jumaldamine ja ebaloomulikult kõrge austamine võib tekitada sõltuvust. Et kõik inimesed, mitte ainult terapeudid, on loomulikud otsida armastust, rahuldada vajadused ja tunda end ihaldatud. Terapeudid on aga meie ühiskonnas ainulaadsed selle poolest, et neid tuleb usaldada piiridest ja kutsestandarditest kinnipidamisel, pakkudes ravi haavatavatele klientidele, kes sageli vajavad hädasti vastuseid oma probleemsele elule, usalduse, austuse ja inimlikkuse õhkkonnas, millelt võib kliendilt oodata maagiat, kuid teraapia tõeliseks kliendiks pakub realism ja tõeline tugi ja mõistmine.

LÕPP…

Alternatiivne praktiku psühhoteraapia

Parim koht alternatiivsete praktikute psühhoteraapia leidmiseks on meie tasuta alternatiivsete praktikute kataloog. Kõigi alternatiivse psühhoteraapia praktikute vaatamiseks klõpsake siin.