Põhjalik analüüs paljastab löömise sügava mõju lapse arengule

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Laste peksmise mõjude uurimine on alati olnud vastuoluline teema, arvestades, kui palju isiklikke eelarvamusi sellel teemal on. Paljud uuringud ei erista sageli kehalist karistamist muudest füüsilise karistamise vormidest, luues halli ala, mis raskendab kehalise karistamise mõju konkreetset eraldamist. Nende raskustega silmitsi seistes viis dr Elizabeth Gershoff Austini Texase ülikoolist läbi murrangulise uuringu, mis avaldati ajakirjas Journal of Family Psychology ja uuris peksmise mõju lastele. @media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-box-3-0-asloaded{max-width:468px!important;max-height:60px!important;}} Peksmine on määratletud ja metoodika selgitatud …

Die Erforschung der Auswirkungen von Prügelstrafen gegen Kinder war schon immer ein kontroverses Thema, wenn man bedenkt, wie viele persönliche Vorurteile Einzelpersonen zu diesem Thema haben. Bemerkenswert ist, dass in vielen Studien häufig nicht zwischen Prügelstrafen und anderen Formen der körperlichen Bestrafung unterschieden wird, wodurch eine Grauzone entsteht, die es schwierig macht, die Auswirkungen von Prügelstrafen konkret zu isolieren. Angesichts dieser Schwierigkeiten führte Dr. Elizabeth Gershoff von der University of Texas in Austin eine bahnbrechende Studie durch, die im Journal of Family Psychology veröffentlicht wurde und die Folgen von Schlägen auf Kinder untersuchte. @media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-box-3-0-asloaded{max-width:468px!important;max-height:60px!important;}} Spanking definiert und Methodik erklärt Die …
Laste peksmise mõjude uurimine on alati olnud vastuoluline teema, arvestades, kui palju isiklikke eelarvamusi sellel teemal on. Paljud uuringud ei erista sageli kehalist karistamist muudest füüsilise karistamise vormidest, luues halli ala, mis raskendab kehalise karistamise mõju konkreetset eraldamist. Nende raskustega silmitsi seistes viis dr Elizabeth Gershoff Austini Texase ülikoolist läbi murrangulise uuringu, mis avaldati ajakirjas Journal of Family Psychology ja uuris peksmise mõju lastele. @media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-box-3-0-asloaded{max-width:468px!important;max-height:60px!important;}} Peksmine on määratletud ja metoodika selgitatud …

Põhjalik analüüs paljastab löömise sügava mõju lapse arengule

Laste peksmise mõjude uurimine on alati olnud vastuoluline teema, arvestades, kui palju isiklikke eelarvamusi sellel teemal on. Paljud uuringud ei erista sageli kehalist karistamist muudest füüsilise karistamise vormidest, luues halli ala, mis raskendab kehalise karistamise mõju konkreetset eraldamist. Nende raskustega silmitsi seistes viis dr Elizabeth Gershoff Austini Texase ülikoolist läbi murrangulise uuringu, mis avaldati ajakirjas Journal of Family Psychology ja uuris peksmise mõju lastele.

@media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-box-3-0-asloaded{max-width:468px!important;max-height:60px!important;}}

Määratletud löömine ja selgitatud metoodika

Dr Gershoffi uuring esitab löömise mõju kumulatiivse analüüsi, milles osales 160 927 last. Uuring piirab keskendumist sellele, mida tavaliselt peetakse peksuks, ja välistab muud potentsiaalselt kuritarvitavad käitumised. Selles uuringus määratleti löömine konkreetselt kui lahtise käega löök istmikule või jäsemetele.

Tulemused: löömisega seotud kahjulikud tagajärjed

Tänu oma ulatuslikule uurimistööle jõudis dr Gershoff järeldusele, et peksu andmise ja 17-st hinnatud kahjulikust tulemusest 13 vahel on märkimisväärne seos. Tulemused on murettekitavad ja näitavad, et laksu andmine on sageli vastuolus vanemate eesmärgiga panna oma lapsed kuuletuma.

@media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-medrectangle-3-0-asloaded{max-width:580px!important;max-height:400px!important;}}

"Leidsime, et laksu andmine on seotud soovimatute kahjulike tagajärgedega ega ole seotud otsesema või pikemaajalisema järgimisega, mis on vanemate kavandatud tulemus, kui nad oma lapsi distsiplineerivad," ütles Gershoff.

Mõju täiskasvanute käitumisele ja vaimsele tervisele

Uuring seab kahtluse alla traditsioonilise arusaama, et peksu andmine ei ole mulle kunagi kahju teinud. See näitab, et täiskasvanud, keda lapsena peksti, kannatavad tõenäolisemalt vaimse tervise probleemide all ja osalevad antisotsiaalses käitumises.

Löömise levik maailmas

UNICEFi raporti kohaselt sai uuringule eelneval kuul enam kui 70% lastest enamikus riikides peksa. Need andmed viitavad sellele, et kehalise karistamise tagajärjed ei ole kõikjal katastroofilised, välja arvatud juhul, kui inimene suhtub inimese seisundisse pessimistlikult. Dr Gershoffi uuring viitab aga sellele, et löömise sagedus võib olla sama oluline kui see, kas neid üldse esineb. Uuringud näitavad, et laps saab löökide arvu ja negatiivsete tulemuste tõenäosuse vahel on seos.

@media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-medrectangle-4-0-asloaded{max-width:580px!important;max-height:400px!important;}}

Peksmine vs. füüsiline väärkohtlemine: vastuoluline võrdlus

Gershoffi uurimuse üks vastuolulisemaid aspekte on kehalise karistamise ja kehalise väärkohtlemise võrdlus. "Meie ühiskonnana peame laksu andmist ja füüsilist väärkohtlemist erinevaks käitumisviisiks," ütles ta. "Kuid meie uuringud näitavad, et peksmist seostatakse lastele samade negatiivsete tagajärgedega kui väärkohtlemist, vaid veidi vähemal määral."

Löömisseaduste areng kogu maailmas

Kuigi dr Gershoffi uurimused pärinevad 1960. aastatest, tekitab peksmise ja väärkohtlemise võrdlemine alati tuliseid vaidlusi, kuigi mõned psühholoogid väidavad, et need on põhimõtteliselt samad. Rootsi oli esimene riik, kes keelustas 1979. aastal löömise. Samal ajal on hiljutised katsed Kanadas samalaadset seadust vastu võtta on tekitanud tulise avaliku arutelu.@media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-large-leaderboard-2-0-asloaded{max-width:336px!important;max-height:280px!important;}}

Uus-Meremaal pälvis mittesiduval rahvahääletusel enam kui 88%-lise enamuse vastuseisu laksutamist keelavale seadusele pärast seda, kui keelu kriitikud väitsid, et "ükski korralik uuring ei näita, et armastava vanema laksutamine toob kaasa vägivalla". ” (Allikas)

@media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-box-4-0-asloaded{max-width:336px!important;max-height:280px!important;}}

Vastuolulised seisukohad ja vaidlused

Uus-Meremaa väga vastuoluline seisukoht kehalise karistamise suhtes toob esile ülemaailmse lõhe kehalise karistamise mõju ja asjakohasuse üle. Kriitikud väidavad, et armastava vanema laks ei soodusta vägivaldset käitumist. Siiski viitavad nad sageli oma väite toetuseks kindlate uuringute puudumisele ja rõhutavad vajadust probleemi edasise teadusliku uurimise järele.

Peale vahetu mõju: löömine ja pikaajaline areng

Eespool mainitud väljaanne ajakirjas Journal of Family Psychology lisab kasvavale hulgale uuringutele, mis näitavad löömise negatiivseid mõjusid nii vahetus kontekstis kui ka pikaajaliste arengutagajärgede osas. Uuringu tulemused seavad kahtluse alla laialt levinud oletuse, et löömine on kahjutu ja tõhus distsipliini meetod, ning rõhutavad vajadust alternatiivsete lähenemisviiside järele.

Pikaajalised mõjud:

  1. Psychische Gesundheit: Verprügelte Kinder leiden im Erwachsenenalter häufiger unter psychischen Problemen wie Angstzuständen, Depressionen und Stimmungsstörungen.
  2. Asoziales Verhalten: Es besteht ein signifikanter Zusammenhang zwischen Prügelstrafen in der Kindheit und erhöhtem asozialen Verhalten im Erwachsenenalter, was auf ein potenzielles Risiko für die Sicherheit der Gemeinschaft schließen lässt.
  3. Aggression: Spanking kann aggressives Verhalten bei Kindern hervorrufen und sich gleichermaßen auf ihre Interaktionen mit Gleichaltrigen und Erwachsenen auswirken.
  4. Pädagogische Auswirkungen: Häufiges Verhauen kann zu verminderten kognitiven Fähigkeiten und geringeren schulischen Leistungen führen und letztendlich die Karriereaussichten beeinträchtigen.
  5. Eltern-Kind-Beziehung: Spanking kann die Eltern-Kind-Bindung schädigen, eine Kultur der Angst schaffen und das Gefühl von Sicherheit und Geborgenheit zu Hause verringern.

Tsükli katkestamine: laastav...

Palun lubage JavaScript

Tsükli murdmine: vaesuse laastav mõju laste arengule ja haridusele

Distsipliini ümbermõtestamine: Alternatiivid löömisele

Arvestades tõendeid peksmise negatiivsete tagajärgede kohta, on vanematel, hooldajatel ja kasvatajatel oluline uurida alternatiivseid distsipliini meetodeid, mis edendavad austust, enesekontrolli ja positiivset käitumist.

@media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-leader-1-0-asloaded{max-width:336px!important;max-height:280px!important;}}

  1. Positive Verstärkung: Hervorheben und belohnen Sie gutes Verhalten, um dessen Wiederholung zu fördern.
  2. Auszeiten: Eine kurze Zeit der Ruhe oder Isolation kann Kindern helfen, zur Ruhe zu kommen und über ihr Handeln nachzudenken.
  3. Natürliche Konsequenzen: Ermöglichen Sie Kindern, die natürlichen Konsequenzen ihres Handelns zu verstehen (solange es ihre Sicherheit nicht gefährdet).
  4. @media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-large-mobile-banner-1-0-asloaded{max-width:250px!important;max-height:250px!important;}}

  5. Logische Konsequenzen: Erstellen Sie eine Konsequenz, die der Handlung des Kindes logisch folgt. Wenn sich ein Kind beispielsweise weigert, zu Abend zu essen, bekommt es möglicherweise keinen Nachtisch.
  6. Kommunikation und Verständnis: Nehmen Sie an offenen Dialogen teil, um die Perspektive des Kindes zu verstehen und die Konsequenzen seines Handelns in für das Kind verständlichen Begriffen zu erklären.

Diplom

Dr Gershoffi uuring heidab valgust lahmimise vastuolulisele teemale, tuues esile selle võimaliku kahju ja ebaefektiivsuse distsiplineeriva meetodina. Kuna ühiskonnad üle maailma maadlevad kehalise karistamise seaduslikkuse ja moraaliga, annavad uuringud olulisi andmeid, mis rõhutavad vajadust nihutada kasvatusnorme ja õigustavasid vägivallatutele distsiplinaarmeetoditele. Kuigi tee ülemaailmse konsensuseni on pikk, sillutavad sellised põhjalikud uuringud teed teadlikeks aruteludeks ja teadlikeks otsusteks. Uuringud näitavad, et peksu andmine võib olla traditsioon, mis tasub meie laste tuleviku nimel uuesti läbi mõelda.

@media(min-width:0px){#div-gpt-ad-healthy_holistic_living_com-large-mobile-banner-2-0-asloaded{max-width:250px!important;max-height:250px!important;}}

Allikad: