Kliimamuutused ja selle mõju ookeanidele

Kliimamuutused ja selle mõju ookeanidele

Kliimamuutuste mõju ei saa nüüd vaevalt eirata. Alates äärmuslikest ilmastikutingimustest kuni bioloogilise mitmekesisuse kaotuseni kuni elupaikade hävitamiseni - inimkond on üha selgem, et kliimamuutuste vastu võitlemiseks tuleb kiiresti võtta meetmeid. Ookeanid, mis moodustavad umbes 70% Maa pinnast ja mängivad globaalses ökosüsteemis üliolulist rolli, ohustavad eriti kliimamuutused. Selles artiklis tahame uurida täpsemalt kliimamuutuste mõju ookeanidele ja selgitada, miks on vaja kiireloomulisi toiminguid.

Kliimamuutused: määratlus ja põhjused

Mis on kliimamuutused?

Enne kui pöördume kliimamuutuste mõjude poole ookeanidele, tahame kõigepealt selgitada, mida me kliimamuutuste all mõtleme. Mõiste kirjeldab pikaajalisi muutusi temperatuuri, sademete, tuule, õhurõhu ja muude ilmastikunähtuste osas. See ei puuduta lühiajalisi kõikumisi, vaid aastakümnete ja sajandite suundumusi.

Kliimamuutuste põhjused

Kliimamuutused on peamiselt tingitud inimtegevusest. Fossiilkütuste (kivisüsi, nafta ja gaas) põletamine loob selliste kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4) ja lämmastikoksiidid (NOX), mis moodustavad atmosfääri omamoodi isolatsioonikihi ja vallandavad seega SO -nimelise kasvuhooneefekti. See tähendab, et Maa soojeneb, st põhjustab globaalse keskmise temperatuuri tõusu.

kliimamuutuste mõju ookeanidele

Ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusul on ookeanidele oluline mõju. Need avalduvad füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste muutustega, mõnikord tõsiste tagajärgedega.

ookeanide soojenemine

Ookeanid on tohutu soojusala ja neelavad umbes 90% kasvuhooneefekti põhjustatud kuumusest. Selle tulemusel soojenevad ookeanid. Maailma kliima (IPCC) andmetel tõusid ookeanide pinnatemperatuurid 20. sajandil 0,6 ° C ja 21. sajandil veelgi kõrgem temperatuuri tõus.

merepinna tõus

Ookeanide kuumutamine tähendab ka seda, et vesi ulatub ja merepind suureneb. Lisaks suurendavad liustikud ja poolakad mere veetaset. IPCC ennustab selle sajandi lõpuks merepinna globaalset tõusu 60–110 cm.

ookeanide hapestamine

Ookeanid mitte ainult ei neelata soojust, vaid ka olulist osa atmosfääri eraldatud süsinikdioksiidist. See viib ookeanide hapestumiseni. Alates tööstusrevolutsiooni algusest on ookeani pH juba langenud 0,1, mis vastab happe kontsentratsiooni suurenemisele umbes 30%

mõju mere elupaikadele ja bioloogilisele mitmekesisusele

Ookeanide hapestusel ja kuumutamisel on palju negatiivset mõju merefloorale ja loomastikule. Sel moel põhjustab süsinikdioksiidi sisalduse suurenemine vees probleeme mereeorganismide, näiteks korallide, rannakarpide ja teatud tüüpi planktoni moodustumisega. See ähvardab terveid ökosüsteeme, näiteks korallriffid.

Kasvav vee temperatuur koormab paljusid mereelukaid, mis põhjustab muutusi nende leviku- ja elutsüklites. Mõned liigid rändavad külmematesse vetesse, teised ei saa piisavalt kiiresti kohaneda ja surra.

Järeldus ja soovitused tegutsemiseks

Kliimamuutuste mõju ookeanidele on murettekitav ja nõuavad kiiret tegevust. Mitte ainult mere elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ei ohustata, vaid ka ookeanidest sõltuvaid inimesi - olgu see tingitud kalapüügist, turismist või rannikualadena.

Kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja ookeanide kaitsmiseks on vaja nii individuaalseid kui ka poliitilisi jõupingutusi. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, taastuvenergiale üleminek, ökosüsteemide kaitse ja taastamine, jätkusuutlik põllumajandus ja metsandus ning teadlik tarbimine on vaid mõned olulised meetmed. On kiire aeg võtta vastutus meie planeedi ja selle ookeanide eest.