Kliimamuutus ja selle mõju ookeanidele

Kliimamuutus ja selle mõju ookeanidele

Kliimamuutuste mõjusid on praegu raske ignoreerida. Alates äärmuslikest ilmastikuoludest kuni bioloogilise mitmekesisuse kadumise ja elupaikade hävimiseni mõistab inimkond üha enam vajadust võtta kiireloomulisi meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Kliimamuutused ohustavad eriti ookeane, mis moodustavad umbes 70% maapinnast ja mängivad ülemaailmses ökosüsteemis üliolulist rolli. Käesolevas artiklis tahame lähemalt uurida kliimamuutuste mõju ookeanidele ja selgitada, miks on vaja kiiresti tegutseda.

Kliimamuutused: määratlus ja põhjused

Mis on kliimamuutus?

Enne kui asume käsitlema kliimamuutuste mõjusid ookeanidele, tehkem esmalt selgeks, mida me kliimamuutuste all silmas peame. Mõiste kirjeldab pikaajalisi temperatuuri, sademete, tuule, õhurõhu ja muude ilmastikunähtuste muutusi Maal. See ei puuduta lühiajalisi kõikumisi, vaid suundumusi aastakümnete ja sajandite jooksul.

Kliimamuutuste põhjused

Kliimamuutused on peamiselt tingitud inimtegevusest. Fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta ja gaas) põletamisel tekivad kasvuhoonegaasid nagu süsihappegaas (CO2), metaan (CH4) ja lämmastikoksiidid (NOx), mis moodustavad atmosfääris omamoodi isolatsioonikihi ja vallandavad seega nn kasvuhooneefekti. See põhjustab maakera soojenemist, mis põhjustab globaalse keskmise temperatuuri tõusu.

Kliimamuutuste mõju ookeanidele

Maailma keskmise temperatuuri tõus avaldab ookeanidele märkimisväärset mõju. Need väljenduvad füüsilistes, keemilistes ja bioloogilistes muutustes, millel on mõnikord tõsised tagajärjed.

Ookeanide soojenemine

Ookeanid on tohutu soojuse reservuaar ja neelavad umbes 90% kasvuhooneefekti tekitatud soojusest. Selle tulemuseks on ookeanide soojenemine. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) andmetel tõusis ookeanide pinnatemperatuur 20. sajandil 0,6°C ja 21. sajandil on oodata veelgi suuremat temperatuuritõusu.

Meretaseme tõus

Ookeanide soojenemine põhjustab ka vee paisumist ja merepinna tõusu. Lisaks tõstab liustike ja polaarjäämütside sulamine ookeanide veetaset. IPCC prognoosib selle sajandi lõpuks ülemaailmset merepinna tõusu 60–110 cm.

Ookeani hapestumine

Ookeanid ei neela mitte ainult soojust, vaid ka märkimisväärset osa atmosfääri paisatavast CO2-st. See viib ookeanide hapestumiseni. Alates tööstusrevolutsiooni algusest on ookeanide pH langenud juba 0,1, mis vastab happekontsentratsiooni suurenemisele umbes 30%.

Mõju mereelupaikadele ja bioloogilisele mitmekesisusele

Ookeani hapestumine ja soojenemine avaldavad mere taimestikule ja loomastikule palju negatiivset mõju. CO2 osakaalu suurenemine vees toob kaasa probleeme katlakivi tekkega mereorganismides, nagu korallid, rannakarbid ja teatud tüüpi plankton. See ohustab terveid ökosüsteeme, näiteks korallriffe.

Veetemperatuuri tõus avaldab survet paljudele mereloomadele, mis põhjustab muutusi nende levikus ja elutsüklites. Mõned liigid rändavad külmematesse vetesse, teised ei suuda piisavalt kiiresti kohaneda ja surevad välja.

Järeldus ja soovitused tegevuseks

Kliimamuutuste mõju ookeanidele on murettekitav ja nõuab kiiret tegutsemist. Ohustatud pole mitte ainult mereelupaigad ja bioloogiline mitmekesisus, vaid ka inimesed, kes sõltuvad ookeanidest – olgu siis kalapüügi, turismi või rannikuelanikena.

Kliimamuutustega võitlemine ja ookeanide kaitsmine nõuab nii individuaalseid kui ka poliitilisi jõupingutusi. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, taastuvenergiale üleminek, ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine, säästev põllumajandus ja metsandus ning teadlik tarbimine on vaid mõned olulised meetmed. On kiire aeg võtta vastutus meie planeedi ja selle ookeanide eest.