Kliimamuutused ja sõda: ohtlik ühendus
Kliimamuutused ja sõda: ohtlik ühendus
Kliimamuutuste ja sõja teemal
Kliimamuutused on vaieldamatult üks suurimaid väljakutseid, millega inimkond kokku puutub. Selle mõju on märgatav kõigis maailma piirkondades ja mõjutab erinevaid inimelu aspekte, alates põllumajandusest ja veevarustusest kuni inimeste terviseni. Mõned mõjud on aga vähem ilmsed, kuid sama olulised ja murettekitavad, nagu näiteks seos kliimamuutuste ja relvastatud konfliktide või sõdade vahel.
Kliimamuutused kui konfliktijuhina
ühenduse taga olev mehhanism
Kliimamuutused võivad toimida erinevates vormides konfliktide katalüsaatorina. Esiteks võib meie planeedi soojenemine vähendada loodusvarasid ja vähendada nende ressursside konkurentsi. Näiteks võivad kliimamuutuste põhjustatud põuad või üleujutused mõjutada põllumajandust ja põhjustada toidupuudust. Need napid ressursid võivad omakorda tugevdada pingeid rahvastikugruppide vahel ja lõpuks põhjustada konflikte.
Lisaks võivad kliimamuutused destabiliseerida majandussüsteeme ja aidata vähendada vaesust mõnes kõige mõjutatud piirkonnas. See võib viia selleni, et inimesed otsivad paremaid elutingimusi meeleheitel, abivajajate kogukondadelt ja seeläbi teistesse piirkondadesse või riikidesse. Need rändeliigutused võivad omakorda segada pingeid ja konflikte vastuvõtupiirkondades, eriti kui kohalik elanikkond on surve all.
Juhtumianalüüsid, mis illustreerivad ühendust
Selle konteksti sageli viidatud näide on Süüria konflikt, mis puhkes 2011. aastal. Teadlased väidavad, et üks Süüria tänapäevase ajaloo halvimaid põud, mis kestis aastatel 2007–2010 ja mida tugevdas kliimamuutused, aitasid märkimisväärselt kaasa sotsiaalsetele pingetele, mis viisid lõpuks rahutuste puhanguni. Põua tõi kaasa põllukultuuride ebaõnnestumised ja veiste karjade kokkuvarisemine, mis omakorda põhjustas sisemaa massilise rände maapiirkondadest linnapiirkondadesse ja karmistas sotsiaal -majanduslikke pingeid.
Veel üks näide, mis illustreerib seost kliimamuutuste ja sõja vahel, on Darfuris konflikt, mida sageli nimetatakse esimeseks "kliimasõjaks". Piirkonnas põhjustab kliimamuutused vee ja maaressursside puudust, mis viib konfliktid nomaadi karjade ja istuvate põllumeeste vahel.
Need näited on vaid kaks paljudest, kes illustreerivad kliimamuutuste ja sõja vahelist seost. Oluline on märkida, et kliimamuutused pole ainsad ja sageli mitte konfliktide peamine päästik. Siiski esindab ta ohtude kordajat, mis intensiivistab olemasolevaid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke probleeme ning suurendab konfliktide tõenäosust.
globaalne kogukond ja kliimamuutuste probleem
Rahvusvahelise poliitika viis
Teadusringkonnad tunnistavad üha enam kliimamuutuste tõsiseid tagajärgi ning seost konfliktide ja sõdadega. See teostus hakkab kajastama ka rahvusvahelist poliitikat. ÜRO Julgeolekunõukogu on juba tunnistanud kliimamuutusi ohuna rahvusvahelisele julgeolekule ja võtnud vastu mitmesuguseid resolutsioone, mis rõhutavad nende kahe valdkonna suhet.
Lisaks on mõned riigid tunnistanud kliimamuutusi ning selle mõju stabiilsusele ja turvalisusele oma riikliku julgeolekustrateegiates. See tunnustus on esimene samm selle väljakutse poliitika paremaks ettevalmistamiseks ning tõhusate meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks konfliktide ennetamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks.
ennetavad meetmed ja nende nõuded
Ennetavad meetmed võivad olla kliimamuutustest põhjustatud konfliktide riskidega toimetuleku võti. See hõlmab konfliktide ennetamise ja juhtimise tehnikaid, aga ka pikaajalisi strateegiaid kliimamuutuste kohanemiseks. Eelkõige on ülioluline, et vee ja maahalduse parandamise, majanduse mitmekesistamise ja kohalike konfliktide lahendamise võimekuse tugevdamiseks on ülioluline.
Sellised meetmed nõuavad siiski märkimisväärseid investeeringuid ja tugevat rahvusvahelist koostööd. On vaja, et kogu maailma riigid reageeriksid kliimamuutuste probleemile ja tunnustaksid selle mõju turvalisusele. Ainult ühine protseduur aitab kliimamuutuste tõsiseid tagajärgi minimeerida ja omandada. Järeldus ja Outlook
Kliimamuutuste ja sõja suhete olulisust ei saa üle saada. Oluline on tunnistada, et kliimamuutused pole mitte ainult keskkonnaalane, vaid ka turvakriis, mis võib karmistada olemasolevaid sõja ja konfliktide ohte.
Kliimamuutuste ulatuse ja mõju minimeerimiseks ning ettevõtete vastupidavuse suurendamiseks selliste muudatustega võrreldes on kiireloomuline vajadus põhjalike ja koordineeritud meetmete järele. Tõhus poliitika peaks võtma arvesse erilisi ohumudeleid ja vajadust ennetavate meetmete järele.
On aeg, et rahvusvaheline üldsus võtab moto "ilma säästva arenguta rahu, ilma säästvat arengut ilma rahuta" ja mõistab, et võitlus kliimamuutuste vastu on ka võitlus rahu ja julgeoleku nimel. Alles siis saame tõhusalt juhtida kliimamuutuste ja konfliktide kahekordseid kriise.