Kas ADHD on evolutsiooniline kohanemine?
Tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) on levinud ja sageli valesti mõistetav diagnoos. Haiguste tõrje keskuste andmetel on 11% 4–17-aastastest lastest diagnoositud ADHD. Seda seisundit iseloomustavad sellised sümptomid nagu rahutus, impulsiivsus ja keskendumisraskused. Psühholoogid on pikka aega arutanud, kas ADHD on puudujääk või erinev kognitiivne stiil. Kuid hiljutine tõendite ülevaade viitab sellele, et ADHD tunnused võisid aidata varastel inimestel ellu jääda ja areneda. ADHD kognitiivsed eelised Inimesed on tuhandete aastate jooksul arenenud, et arendada teatud kognitiivseid võimeid,...

Kas ADHD on evolutsiooniline kohanemine?
Tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) on levinud ja sageli valesti mõistetav diagnoos. Haiguste tõrje keskuste andmetel on 11% 4–17-aastastest lastest diagnoositud ADHD. Seda seisundit iseloomustavad sellised sümptomid nagu rahutus, impulsiivsus ja keskendumisraskused.
Psühholoogid on pikka aega arutanud, kas ADHD on puudujääk või erinev kognitiivne stiil. Kuid hiljutine tõendite ülevaade viitab sellele, et ADHD tunnused võisid aidata varastel inimestel ellu jääda ja areneda.
ADHD kognitiivsed eelised
Inimesed on tuhandete aastate jooksul arenenud, et arendada teatud kognitiivseid oskusi, mis aitavad meil ellu jääda. Hiljutise kirjanduse ülevaate kohaselt võivad ADHD tunnused, nagu impulsiivsus ja rahutus, olla tingitud evolutsioonilistest kohandustest, mis kunagi aitasid meil areneda.
Näiteks võis impulsiivsus aidata varastel inimestel ohule kiiresti reageerida või võimalustest kinni haarata. Rahutus võis aidanud meil oma keskkonda uurida ja uusi toiduallikaid leida.
Laste- ja noorukite psühhiaatri Annie Swanepoeli ja kolleegide hiljutine ülevaade tõenditest (2022) vaidleb viimase poolt. Nad väidavad, et ADHD tunnused arenesid tõenäoliselt välja varajastes inimkeskkondades, mis premeerisid uurimist, uudsuse otsimist ja liikumist, näiteks: B. Ränd- ja migrantide kogukonnad.
Kui neil on õigus, on sellel tohutu mõju mitte ainult haridusele, vaid ka sellele, kuidas me räägime ja mõtleme ADHD-st ja muudest väidetavatest "neuroloogilistest arenguhäiretest". Selle asemel, et näha ADHD-d kui puudujääki, mida tuleb parandada, peaksime seda käsitlema kui kingitust, mida tuleb hoolitseda.
Swanepoeli jt ülevaade. (2022) viitab sellele, et ADHD tunnused arenesid tõenäoliselt välja varases inimkeskkonnas, mis premeeris uurimist, uudsuse otsimist ja liikumist. See viitab sellele, et me peaksime nägema ADHD-d mitte kui puudujääki, mida tuleb parandada, vaid kui kognitiivset stiili, mida saab selle potentsiaali avamiseks arendada.
Näiteks näitavad uuringud, et ADHD-ga inimesed on sageli loovamad ja loomulikult osavamad probleemide lahendamisel (Konrad & Eriksen, 2018). Selle põhjuseks on tõenäoliselt nende suurepärane töömälu ja visuaal-ruumilised oskused, mis võimaldavad neil mõelda raamidest välja ja leida uuenduslikke lahendusi.
Läbivaatamise käigus leiti ka tõendeid selle kohta, et ADHD-ga inimestel on parem töömälu ja visuaal-ruumilised oskused kui ilma haigusseisundita inimestel. Töömälu võimaldab meil ülesande meelde jätta ja selle hiljem täita, samas kui visuaal-ruumilised oskused on olulised navigeerimiseks ja probleemide lahendamiseks
ADHD mõju haridusele
Viimastel aastatel on ADHD negatiivsed tagajärjed hästi dokumenteeritud. ADHD võib kaasa tuua kehvema õppeedukuse, töölt puudumise ja suurema riski koolist välja langeda.
Samal ajal leiti ülevaates, et ADHD tunnused võivad olla kasulikud teatud hariduslikes kontekstides. Näiteks saavad ADHD-ga inimesed sageli paremini hakkama praktilistes ja loomingulistes õpikeskkondades.
Need tõendid peaksid ajendama meid mõtlema, kuidas saaksime oma haridussüsteeme muuta, et seda kognitiivset stiili pigem soodustada kui takistada. Näiteks võivad õpetajad soovida vähendada meeldejätmist ja suurendada loominguliste projektide kasutamist.
Üldiselt näitavad tulemused, et me ei peaks ADHD-d nägema häirena, vaid pigem tunnistama selle kognitiivse stiili võimalikke eeliseid. Õpetajad peaksid kaaluma, kuidas luua õpikeskkondi, mis suudavad ära kasutada ADHD-ga inimeste potentsiaali, näiteks: B. lisada oma õppekavadesse praktilisemaid ja loomingulisemaid tegevusi.
Sel moel saame aidata ADHD-ga inimestel saavutada oma täielik potentsiaal ja areneda toetavas hariduskeskkonnas.
Allikad:
- American Psychiatric Association. (2013). Diagnostic and statistical manual of mental disorders (5th ed.). Arlington, VA: American Psychiatric Publishing.
- Centers for Disease Control and Prevention. (2020). Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder (ADHD)., (Link entfernt)
- Konrad, K., & Eriksen, H. (2018). ADHD: A cognitive adaptation to an unpredictable environment? Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 85, 8–17. https://doi.org/10.1016/j.neubiorev.2017.12.014
- Swanepoel, A., et al. (2022). ADHD traits: an evolutionary advantage? A review of the literature. Developmental Neuropsychology., (Link entfernt)