Teadus näitab, et tugevaimad naised pärinevad sageli rahututest lapsepõlvedest

Teadus näitab, et tugevaimad naised pärinevad sageli rahututest lapsepõlvedest

Keegi ei peaks raske lapsepõlve läbima. Elu pole aga alati nii lihtne. Kahjuks kogevad paljud lapsed trauma ja raskeid olukordi, millel võib olla pikaajaline toime. Uus uuring on siiski näidanud, et raskemad lapsepõlve kogenud inimesed on sageli kõige tugevamad naised.

Lastetrauma šokeeriv statistika

Lastetrauma statistika on jahmatav. Haiguste tõrje ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel puutub umbes üks kuuest lapsest vähemalt ühe traumaatilise sündmusega enne 16. eluaastat. Need sündmused võivad hõlmata füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset väärkohtlemist, vägivalla tunnistamist või surma. või saada kiusamise ohvriks.

Nende traumade mõju võib näha täiskasvanueas. Ameerika psühholoogiline assotsiatsioon (APA) väidab, et lapsepõlvetrauma kogenud inimesed kannatavad tõenäolisemalt vaimse tervise probleemide, näiteks depressiooni, PTSD ja ärevuse all. Teil on ka suurenenud risk terviseprobleemide tekkeks nagu südamehaigused ja vähk.

Ootamatu seos lapsepõlvetrauma ja tugevuse vahel

Hoolimata lapsepõlvetrauma laastavast mõjust, on Queenslandi ülikooli teadlaste uus uuring näidanud, et raskemad lapsepõlve kogenud inimesed on sageli kõige tugevamad naised.

Uuringus vaadeldakse üle 1000 naise vanuses 18–95 ja esitas küsimusi lapsepõlve, emotsionaalse tugevuse ja psühholoogilise vastupidavuse kohta. Tulemused näitasid, et neil, kes olid kogenud raskeid lapsepõlve, oli tõenäolisem emotsionaalne tugevus ja psühholoogiline vastupidavus kui neil, kellel polnud selliseid kogemusi olnud.

Teadlaste arvates võib see olla tingitud kokkupuute efektist. See tähendab, et need, kes kogesid lapsepõlves traumaatilisi sündmusi, töötasid välja toimetulekumehhanismid ja strateegiad raskete olukordadega toimetulemiseks, mis omakorda aitas neil muutuda tugevamaks ja vastupidavamaks.

Mõistuse jõud

Need naised ei suuda tugevamaks muuta ainult kokkupuute efekt. See võib olla ka mõistuse jõud. Uuringud on näidanud, et need, kes on võimelised oma kogemusi positiivselt ümber kujundama, on tõenäolisemalt keeruliste olukordadega toimetulemiseks.

Näiteks kui inimene suudab vaadata traumaatilist kogemust ja näha seda kui võimalust õppida ja kasvada, on nad tõenäolisemalt vastupidavad ja emotsionaalselt tugevad. Seda seetõttu, et nad ümber kujundasid kogemuse millekski positiivseks, mitte negatiivseks.

Probleemse lapsepõlve tugevus

Uuring näitab olulist õppetundi: et need, kes kogesid raskeid lapsepõlve, võib ikkagi muutuda tugevateks ja vastupidavateks täiskasvanuteks. See ei tähenda, et nende kogemused poleks traumeerivad ega keerulised, kuid see tähendab, et nad suudavad oma võitlustest üle saada ja saada tugevateks, iseseisvaks naiseks.

Need tulemused on olulised neile, kes on kogenud raskeid lapsepõlve, kuna need näitavad, et nad saavad endiselt elada täis- ja edukat elu. See näitab ka, et tugevust ja vastupidavust saab arendada ka pärast raskeid olukordi.

Tugevuse võti

Tugevuse võti on uuringu kohaselt kogemuste panemine positiivses valguses ja nende kasutamine õppimiseks ja kasvamiseks. See ei tähenda, et kogemusi tuleks unustada või eirata, vaid pigem seda, et neid tuleks kasutada tugevamaks ja vastupidavamaks.

See võib olla keeruline, kuid see on võimalik. Õige toe ja juhendamise abil saavad rasked lapsepõlve kogenud inimesed õppida oma kogemustega hakkama saama ja neid tugevuse ja vastupidavuse suurendamiseks kasutama.

Tugevuse võti on panna kogemused positiivsesse valgusesse ja kasutada neid õppimiseks ja kasvamiseks. Õige toe ja juhendamise abil saavad rasked lapsepõlve kogenud inimesed õppida oma kogemustega hakkama saama ja neid tugevuse ja vastupidavuse suurendamiseks kasutama.

5 sammu, mida keegi saab traumas jõu leidmiseks:

1. Kinnitage ja aktsepteerige:

   Trauma jõu leidmise esimene samm on kogemuste tunnistamine ja aktsepteerimine. Oluline on tunnistada, et trauma on juhtunud, ja olla teadlik selle mõjudest. Ehkki trauma ees võib olla keeruline, võib see olla esimene samm jõu leidmiseks.

2. Ulatus:

   Traumaga tegelemisel on oluline saada tuge. Perekonna, sõprade ja vaimse tervise spetsialistidega ühendus võib pakkuda tuge ja juhiseid, mis on vajalikud kogemuste leidmiseks.

3. Luua ühendusi:

   Trauma ja muu elu aspektide vaheliste seoste loomine võib olla abiks jõu leidmisel. See võib hõlmata kogemuste seostamist konkreetse emotsiooniga või ühenduse loomist millegi positiivse, näiteks tugevuse või oskusega.

4. Kogemuse ümber kujundada:

   Kogemuste positiivse valguse panemine võib olla võimas vahend trauma tugevuse leidmiseks. Seda saab saavutada, keskendudes õppetundidele, või kogemuste tagajärjel tekkinud võimalustele.

5. Harjutage enesehooldust:

   Enesehoolduse harjutamine on trauma jõu leidmise võtmeelement. See võib hõlmata selliseid tegevusi nagu meditatsioon, ajakirjandus või muud lõõgastusmeetodid. Samuti on oluline teha aega tegevustele, mis pakuvad rõõmu ja õnne.

Trauma jõu leidmine võib olla keeruline protsess, kuid see on võimalik. Tunnustades ja aktsepteerides kogemusi, otsides tuge, loodes sidemeid, kogemusi ümber kujundades ja enesehooldust harjutades, võivad trauma kogenud inimesed leida jõudu ja vastupidavust.

Allikad: