Erinevate riikide kliimapoliitika võrreldes

Aktualisiert:

Von Natur.wiki Autoren-Team

Die Klimapolitik ist ein umfassendes Feld, das auf internationaler Ebene allgemeine Rechts- und Verhaltensstandards festlegt, welche darauf abzielen, die Erderwärmung und den Klimawandel zu bekämpfen. Trotz globaler Initiativen wie das Pariser Klimaabkommen variiert die Klimapolitik stark zwischen verschiedenen Ländern. Dieser Artikel untersucht und vergleicht die Klimapolitik einiger ausgewählter Länder. EU-Klimapolitik Die Europäische Union hat eine umfassende Klimapolitik mit ambitionierten Zielen, um den Klimawandel zu bekämpfen. Green Deal Zu den wichtigsten klimapolitischen Maßnahmen der EU gehört der europäische Grüne Deal, der Ende 2019 vorgestellt wurde. Dieser Plan zielt darauf ab, die EU bis 2050 klimaneutral zu machen und die europäischen Wirtschaften …
Erinevate riikide kliimapoliitika võrreldes (Symbolbild/natur.wiki)

Kliimapoliitika on terviklik valdkond, mis määrab rahvusvahelisel tasandil üldised juriidilised ja käitumisstandardid, mille eesmärk on võidelda globaalse soojenemise ja kliimamuutustega. Hoolimata sellistest globaalsetest algatustest nagu Pariisi kliimakokkulepe, on kliimapoliitika erinevate riikide vahel väga erinev. Selles artiklis uuritakse ja võrreldakse mõne valitud riigi kliimapoliitikat.

ELi kliimapoliitika

Euroopa Liidus on põhjalik kliimapoliitika, millel on ambitsioonikad eesmärgid kliimamuutustega vastu võitlemiseks.

roheline tehing

Euroopa roheline tehing, mida esitleti 2019. aasta lõpus, on üks olulisemaid kliima -poliitilisi meetmeid ELis. Selle plaani eesmärk on muuta ELi kliima -neutraalseks aastaks 2050 ja toetada Euroopa ettevõtteid jätkusuutlikumaks. See hõlmab mitmeid meetmeid erinevates piirkondades, sealhulgas energia, transport, põllumajandus ja hooned.

heitekaubandus

ELi kliimapoliitika oluline osa on heitkoguste kaubandussüsteem (EL ETS), mis võeti kasutusele 2005. aastal. See on maailma suurim kasvuhoonegaaside heitkoguste õiguste süsteem ja hõlmab umbes 45% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest.

USA kliimapoliitika

Ameerika Ühendriikide kliimapoliitika on sõltuvalt poliitilisest juhtkonnast märkimisväärselt muutunud, kuid on pärast Pariisi kliimakokkulepet rohkem suunatud kliimakaitsele.

puhas elektriplaan

2015. aastal tutvustati puhast elektriplaani Obama valitsuse all, mis peaks vähendama elektrijaamade saasteainete heitkoguseid. See plaan võeti siiski Trumpi administratsioonilt tagasi.

pariisilepingusse sisenemine

BAT-i administratsiooni kohaselt liitus Ameerika Ühendriigid 2021. aastal uuesti Pariisi kliimakokkuleppega ja on teatanud, et püüdleb 2035. aastaks kliimaneutraalse elektrisektori poole ja 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduse poole.

Hiina kliimapoliitika

Hiina on maailma suurim kasvuhoonegaaside emitent ja keskendub hiljuti tugevamalt rohelise energia ja kliimameetmetele.

Kliimaneutraalsuse sihtmärk

2020. aastal teatas president Xi Jinping eesmärgist, et Hiina on 2060. aastaks kliima -neutraalne. See oli esimene kord, kui Hiina on sellise kohustuse saanud.

uued energiainfrastruktuurid

Hiina investeerib massiliselt taastuvenergiasse ja muudesse rohelistesse tehnoloogiatesse. Näiteks Hiinal on maailma suurim paigaldatud tuule- ja päikeseenergia maht.

India kliimapoliitika

India, suuruselt kolmas süsinikdioksiidi tootja, on võtnud mitmesuguseid meetmeid oma süsinikdioksiidi heitkoguste piiramiseks ja energiavajaduste katteks jätkusuutlikumaks.

rahvusvaheline Solaralliance

India asutas koos Prantsusmaaga rahvusvahelise päikeseenergia liidu, mis on globaalne algatus päikeseenergia edendamiseks.

Riiklik elektrifitseerimise jõupingutus

Viimastel aastatel on India püüdnud üle minna taastuvenergiale ja parandada samal ajal juurdepääsu elektrile maa- ja kaugemates piirkondades.

Järeldus

Nagu erinevatest näidetest võib näha, erineb kliimapoliitika kogu maailmas märkimisväärselt, sõltuvalt üksikute riikide konkreetsetest väljakutsetest, ressurssidest ja prioriteetidest. Kuid kõik riigid peavad tegutsema koos ja tugevdama oma jõupingutusi globaalse kliima- ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks ning kliimamuutustega tõhusaks võidelda.