Suche
Mein Konto
Erinevate riikide kliimapoliitika võrdluses
Kliimapoliitika on kõikehõlmav valdkond, mis määrab rahvusvahelisel tasandil üldised õiguslikud ja käitumisstandardid, mille eesmärk on võidelda globaalse soojenemise ja kliimamuutuste vastu. Vaatamata ülemaailmsetele algatustele, nagu Pariisi kliimalepe, on kliimapoliitika riigiti väga erinev. See artikkel uurib ja võrdleb mõne valitud riigi kliimapoliitikat. ELi kliimapoliitika Euroopa Liidul on kõikehõlmav kliimapoliitika, millel on ambitsioonikad eesmärgid võidelda kliimamuutustega. Roheline kokkulepe ELi üks olulisemaid kliimapoliitika meetmeid on Euroopa roheline kokkulepe, mida esitleti 2019. aasta lõpus. Selle kava eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja Euroopa majandused...
Erinevate riikide kliimapoliitika võrdluses
Kliimapoliitika on kõikehõlmav valdkond, mis määrab rahvusvahelisel tasandil üldised õiguslikud ja käitumisstandardid, mille eesmärk on võidelda globaalse soojenemise ja kliimamuutuste vastu. Vaatamata ülemaailmsetele algatustele, nagu Pariisi kliimalepe, on kliimapoliitika riigiti väga erinev. See artikkel uurib ja võrdleb mõne valitud riigi kliimapoliitikat.
ELi kliimapoliitika
Euroopa Liidul on kõikehõlmav kliimapoliitika, millel on ambitsioonikad eesmärgid võidelda kliimamuutustega.
Roheline tehing
ELi üks olulisemaid kliimapoliitika meetmeid on Euroopa roheline kokkulepe, mida esitleti 2019. aasta lõpus. Selle kava eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja aidata Euroopa majandustel muutuda jätkusuutlikumaks. See hõlmab mitmesuguseid meetmeid erinevates valdkondades, sealhulgas energeetikas, transpordis, põllumajanduses ja hoonetes.
Heitkogustega kauplemine
ELi kliimapoliitika oluline osa on heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS), mis võeti kasutusele 2005. aastal. See on maailma suurim kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem ja hõlmab ligikaudu 45% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest.
USA kliimapoliitika
USA kliimapoliitika on olenevalt poliitilisest juhtimisest oluliselt muutunud, kuid pärast Pariisi kliimakokkulepet on see taas rohkem keskendunud kliimakaitsele.
Puhas energiaplaan
Obama administratsiooni ajal võeti 2015. aastal kasutusele Clean Power Plan, et vähendada elektrijaamade saasteainete heitkoguseid. Trumpi administratsiooni ajal see plaan siiski tagasi võeti.
Liituge uuesti Pariisi kokkuleppega
Bideni administratsiooni ajal ühines USA 2021. aastal uuesti Pariisi kliimaleppega ja teatas, et seab eesmärgiks saavutada 2035. aastaks süsinikuneutraalne energiasektor ja 2050. aastaks süsinikuneutraalne majandus.
Hiina kliimapoliitika
Hiina on maailma suurim kasvuhoonegaaside tekitaja ning on viimasel ajal pööranud suuremat tähelepanu rohelisele energiale ja kliimameetmetele.
Kliimaneutraalsuse eesmärk
2020. aastal teatas president Xi Jinping eesmärgist, et Hiina oleks 2060. aastaks süsinikuneutraalne. See oli esimene kord, kui Hiina võttis sellise kohustuse.
Uued energiataristud
Hiina investeerib palju taastuvenergiasse ja muudesse rohelistesse tehnoloogiatesse. Näiteks Hiinal on maailma suurim tuule- ja päikeseenergia installeeritud võimsus.
India kliimapoliitika
India, suuruselt kolmas süsinikdioksiidi tootja, on võtnud erinevaid meetmeid, et piirata oma CO2 heitkoguseid ja rahuldada säästvamalt energiavajadusi.
Rahvusvaheline päikeseenergia liit
India asutas koos Prantsusmaaga International Solar Alliance'i, ülemaailmse algatuse päikeseenergia edendamiseks.
Riiklikud jõupingutused elektrifitseerimiseks
India on viimastel aastatel teinud jõupingutusi taastuvenergiale üleminekuks, parandades samal ajal juurdepääsu elektrile maapiirkondades ja kaugemates piirkondades.
järeldus
Nagu erinevatest näidetest näha, varieerub kliimapoliitika maailmas oluliselt, olenevalt iga riigi konkreetsetest väljakutsetest, ressurssidest ja prioriteetidest. Kõik riigid peavad aga tegutsema koos ja tugevdama oma jõupingutusi ülemaailmsete kliima- ja jätkusuutlikkuseesmärkide saavutamiseks ning tõhusaks võitluseks kliimamuutustega.