Stanfordi neuroteadlane selgitab: tehke seda iga päev, et tervendada oma aju traumaatilistest sündmustest

Stanfordi neuroteadlane selgitab: tehke seda iga päev, et tervendada oma aju traumaatilistest sündmustest

Ajutrauma on ulatuslik teema, mis hõlmab paljusid teemasid. See ulatub stressirohketest elusündmustest tingitud emotsionaalsetest traumadest kuni toitumisvaeguseni, mis võib mõjutada aju optimaalset funktsionaalsust. Lisaks võivad füüsilised traumad, nagu põrutused või vigastused, mis mõjutavad otseselt aju, põhjustada tõsist kahju. Erinevad ajuga seotud haigused, nagu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja traumaatilised ajukahjustused, on sageli nende erinevat tüüpi traumade tagajärjed.

Samuti ei ole oluline mitte ainult füüsiline aju tervis, vaid ka vaimne heaolu mängib olulist rolli. Depressioon, ärevus ja posttraumaatiline stressihäire (PTSD) võivad tuleneda emotsionaalsest traumast ja rasketel juhtudel põhjustada tüsistusi ajus. Ajuhaiguste üksikasjaliku juhendi saamiseks klõpsake siin.

Stanfordi neuroteadlase ravinõuanne: kasutage oma silmade jõudu

Stanfordi ülikooli tunnustatud neuroteadlane dr Andrew Huberman on oma murrangulise uurimistööga andnud neuroteaduse valdkonda märkimisväärse panuse. Tema taskuhäälingusaade, mida jälgivad miljonid inimesed üle maailma, on täis kasulikke näpunäiteid aju programmeerimiseks, et parandada funktsionaalsust ja taastumist.

Hiljuti õpetas ta avalikkust uuenduslikust, lihtsast, kuid võimsast harjutusest füüsiliste ja emotsionaalsete traumade ravimiseks – kogemus, millega peaaegu kõik ühel hetkel silmitsi seisavad. See harjutus tugineb silmalihaste uudsele kasutamisele, et avada unikaalne ajuosa, mis on traumast paranemisel kriitilise tähtsusega.

Külgmine silmade liikumine: tee traumast paranemiseni

See tervendav harjutus treenib aju traumaatilisi sündmusi ohutult meeles pidama, soodustades seeläbi taastumisprotsessi. Protseduur on väga lihtne:

1. Bewegen Sie Ihre Augen seitlich, also von einer Seite zur anderen.
2. Denken Sie dabei an ein angstauslösendes Ereignis, sei es geistig, emotional oder körperlich, das kürzlich oder in der Vergangenheit stattgefunden hat.
3. Führen Sie diese Übung in drei Sätzen mit jeweils 20 Wiederholungen durch, ähnlich wie beim Heben von Gewichten.

Silmi külili liigutades aktiveerite ajuosa, mis vastutab traumeerivate mälestuste talletamise eest. See tegevus aitab teie ajul neid mälestusi töödelda ilma liiga sügavale alateadvusesse süvenemata, selgitab dr Huberman üksikasjalikumalt järgmises videos.

EMDR-teraapia: teaduslikult põhinev meetod traumade paranemiseks

See silmadel põhinev harjutus on osa laialdaselt tunnustatud teraapiast nimega EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing), mille on välja töötanud dr Francine Shapiro. Seda soovitavad tõhusa traumaravina mitmed institutsioonid, sealhulgas Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon ning kaitse- ja veteranide osakond.

Dr Shapiro panust on tunnustatud kogu maailmas ja ta on pälvinud mitmeid auhindu, nagu rahvusvaheline Sigmund Freudi auhind ja Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni traumapsühholoogia osakonna auhind silmapaistva panuse eest traumapsühholoogia praktikasse.

EMDR-i toimimise põhidemonstratsiooni leiate allolevast videost. EMDR-ravi läbiviimiseks on palju täiustatumaid, kliiniliselt heakskiidetud viise ning seda saab teha ka kodus minimaalse varustusega.

Alternatiivsed ravimeetodid traumade paranemiseks

Lisaks EMDR-ile on mitmed teised teraapiameetodid osutunud tõhusaks traumade paranemisel:

1. Energia tootmine:

   See tehnika hõlmab keha meridiaanipunktide koputamist, et taastada energiavool. Kui meie aju muutub mineviku trauma või hirmu tõttu ülitundlikuks, võivad meie kognitiivsed ja emotsionaalsed protsessid seiskuda. Energia koputamine võib neid tundeid leevendada, kombineerides keha stimuleerimiseks kõneteraapiat ja õrnaid koputusliigutusi. Energia koputamise kohta saate lisateavet siit või Fred Gallo ja Anthony Robbinsi raamatust "Energy Tapping for Trauma".

2. Emotsioonikood:

   Bradley Nelsoni välja töötatud Dr. Therapy selle eesmärk on tuvastada ja sõna otseses mõttes vabastada kinnijäänud emotsioonid, mis on negatiivsete minevikusündmuste kahjulik emotsionaalne energia. Dr Nelsoni raamat "Emotsioonikood" annab üksikasjaliku juhendi selle uuendusliku teraapiatehnika kohta.

Toidulisandid ja dieet aju tervise jaoks

Sobivate toitumisharjumuste juurutamine ja õigete toidulisandite tarbimine võib oluliselt parandada aju funktsionaalsust ja soodustada positiivset mõtlemist.

1. Magneesium:

   See asendamatu mineraal toetab keha lõõgastumist ja stressiga toimetulekut, luues soodsa keskkonna sisemiseks tööks. Suukaudsed või paiksed toidulisandid võivad aidata luua füüsilise aluse sügavamate probleemide raviks.

2. Raviseened:

   Tüved, nagu lõvilakas, kalkuni saba, shiitake, maitake, chaga ja reishi omavad neurotroopseid omadusi, mis parandavad aju funktsiooni, parandades närvilõpmeid ja sünapse. See parandamine soodustab tõhusat suhtlust ajurakkude vahel, mille tulemuseks on parem keskendumisvõime, mälu ja tähelepanu.

3. Omega-3 rasvhapped:

   Looduslikult püütud kalaõlis leiduv oomega-3 parandab ajurakkude vahelist suhtlust ja aitab toime tulla ajuudu sümptomitega, sealhulgas mälu- ja tähelepanuraskustega.

Täiendavad looduslikud alternatiivid ja toidulisandid

1. B-vitamiinid:

   B-vitamiinid, eriti B-12, on seotud parema aju tervisega. Arvatakse, et need aeglustavad aju kokkutõmbumist varajase dementsusega inimestel ja võivad aidata sünteesida ajukemikaale, mis mõjutavad meeleolu ja muid ajufunktsioone.

2. Probiootikumid:

   Teaduslik huvi on jätkuv soole-aju telje vastu – kahesuunaline side aju ja soolestiku mikrobiota vahel. On näidatud, et teatud probiootikumide tüved vähendavad ärevuse ja depressiooni sümptomeid.

3. Adaptogeenid:

   Maitsetaimed nagu Ashwagandha ja Rhodiola rosea aitavad kehal stressiga kohaneda, aidates seeläbi toime tulla traumast tulenevate vaimse tervise probleemidega.

4. Füüsiline harjutus:

   Teadaolevalt soodustab füüsiline aktiivsus endorfiinide ehk niinimetatud hea enesetunde hormoonide vabanemist. Regulaarne treenimine võib parandada meeleolu, vähendada ärevust ja aidata kaasa üldisele aju tervisele.

5. Meditatsioon ja teadvelolek:

   Sellised tavad nagu meditatsioon ja tähelepanelikkus on teaduslikult tõestatud, et need vähendavad stressi ja ärevust, suurendavad keskendumisvõimet ja edendavad üldist aju tervist.

6. Tervislik toitumine:

   Puu-, köögiviljade, lahjade valkude ja täisteratoodete rikas tasakaalustatud toitumine võib pakkuda aju terviseks vajalikke toitaineid.

Pidage meeles: enne uute toidulisandite võtmist või dieedi muutmist pidage kindlasti nõu arstiga.

Järeldus: tee ajutraumast paranemiseni

Meie aju on keeruline ja vastupidav struktuur, mis on võimeline paranema erinevatest traumavormidest. Nagu dr Andrew Huberman märgib, võivad lihtsad harjutused, nagu külgmised silmaliigutused ja EMDR-teraapia, vallandada sügavaid paranemisreaktsioone. Kui kombineerida alternatiivseid ravimeetodeid, nagu Energy Tapping ja Emotsioonikood, samuti toetavat dieeti ja õigeid toidulisandeid, saame olla teel taastumise ja üldise aju tervise poole. See terviklik lähenemisviis mitte ainult ei aita paraneda, vaid aitab ka vältida tulevasi traumasid ning kujundada tervema ja vastupidavama aju, mis suudab vastu pidada elu väljakutsetele.

Allikad: