Suche
Mein Konto
Suhe
Axelsson AS, Tubbs E, Mecham B jt. Sulforafaan vähendab maksa glükoosi tootmist ja parandab glükoosi kontrolli II tüüpi diabeediga patsientidel.Teaduslik tõlge Med. 2017;9(394):eaah4477.
Eesmärk
Leida uusi ravimeid, mis võivad aidata toime tulla II tüüpi suhkurtõve olulise patoloogilise mehhanismiga – maksa võimega toota glükoneogeneesi kaudu glükoosi.
Õppekujundus
Randomiseeritud topeltpime platseebokontrollitud uuring
Osaleja
Uurijad värbasid 103 Skandinaavia patsienti, kellel oli II tüüpi suhkurtõbi (T2D), kes diagnoositi 10 aasta jooksul enne uuringusse sisenemist. Osalejatel oli kas hästi või halvasti kontrollitud T2D; Halvasti kontrollitud T2D määratleti kui glükeeritud hemoglobiini (HbA1c) taset üle 50 mmol/mol. Võrdluseks: 48 mmol/mol või rohkem vastab HbA1c-le 6,5%; 42–47 mmol/mol vastab HbA1c-le 6,0–6,4% (prediabeet); ja HbA1c alla 42 mmol/mol tähistab normaalset veresuhkrut. Uuringu lõpetas üheksakümmend seitse patsienti; 60-l oli T2D hästi kontrollitud ja 37-l halvasti kontrollitud. Seitseteist halvasti kontrollitud haigusega patsienti olid rasvunud. Kõik peale 3 osaleja (kes olid hästi kontrolli all) võtsid metformiini.
Halvasti kontrollitud haigusega osalejad jagati kahte rühma – mitterasvunud ja rasvunud (KMI > 30 kg/m2), kuna rasvunud patsientidel on maksa glükoosi tootmine rohkem häiritud.
Hinnatud uuringu parameetreid
Uuringu alguses ja lõpus mõõdeti tühja kõhu glükoosisisaldust (maksa glükoosiproduktsiooni esindus) ja hemoglobiini A1c taset. Pärast esialgseid vereanalüüse (tühja kõhu glükoosisisaldus, HbA1c ja suukaudne glükoositaluvuse test) said osalejad 1 päevase annuse brokoli idu ekstrakti (BSE) või platseebot. BSE sisaldas 150 mmol sulforafaani (SFN) annuse kohta. 12-nädalase perioodi lõpus korrati vereanalüüse.
Esmased tulemusnäitajad
Tühja kõhu glükoosi ja hemoglobiini A1c taseme muutus algtasemest 12 nädala pärast.
Peamised arusaamad
Kontsentreeritud BSE-na manustatud sulforafaan parandas T2D-ga rasvunud patsientidel tühja kõhuga veresuhkru taset ja vähendas HbA1c taset. HbA1c vähenemise ulatus oli suurem osalejatel, kelle HbA1c algväärtus oli kõrgem (–0,2 mmol/mol 1 mmol/mol kõrgema HbA1c algtaseme kohta;P=0,004). Seos HbA1c algtaseme ja muutuse ulatuse vahel ei olnud platseeborühmas oluline (P=0,5). Samuti esines seos BMI ja HbA1c muutuse vahel BSE ravirühmas, kusjuures vähenemine oli suurem ülekaalulistel osalejatel (–0,4 mmol/mol 1 kg/m2 või kõrgem KMI kohta;P=0,015). Seos KMI ja HbA1c muutuse vahel ei olnud platseeborühma rasvunud osalejate puhul oluline.
Need tulemused on tähelepanuväärsed, arvestades, et üle 400 miljoni inimese kogu maailmas põeb diabeeti ja veelgi suuremal arvul on eeldiabeet.
SFN-i kasutamisel ei olnud ohutusprobleeme ja see oli hästi talutav.
Praktika tagajärjed
Selles uuringus teatavad autorid SFN kui BSE eelistest diabeetikute veresuhkru taseme reguleerimisel.
Prekliinilised katsed
Siin kirjeldatud kliinilisele uuringule eelnesid ulatuslikud uuringud uudse diabeedi raviks kasutatava ravimi väljaselgitamiseks. Teadlased lõid haiguse allkirja, mis põhines diabeediga seotud geenivõrkudel maksakoes, glükoosi ületootmise kohas T2D-s, ja võrdlesid seda seejärel suure andmebaasi ravimite allkirjadega. Pärast ulatuslikku andmebaasi otsimist leidsid nad, et SFN kattub kõige rohkem diabeediga seotud geenisignatuuridega, mis olid seotud maksa glükoosi tootmisega.
Esmalt testisid nad SFN-i mõju glükoosi tootmisele, kasutades roti hepatoomi rakuliini. Nende rakkude inkubeerimine SFN-ga näitas annusest sõltuvat vere glükoosisisalduse vähenemist. Seda mehhanismi saab osaliselt seletada tuumafaktori erütroid 2-ga seotud faktori 2 (NRF2) tuuma translokatsiooniga ja sellega seotud glükoneogeneesi võtmeensüümide allareguleerimisega.
Seejärel testisid nad SFN-i erinevatel loommudelitel in vivo. Nad uurisid glükoositalumatust rottidel, kellele toideti kõrge rasvasisaldusega ja kõrge fruktoosisisaldusega dieeti. Mõlemast dieedist oli kasu ja tegelikult oli kasu suurus üsna sarnane metformiini kasutamisega. Lisaks oli rottidel, kellele manustati SFN-i, vähenenud glükoosi tootmine maksas, millel oli omakorda sarnane kasu metformiiniga. Lisaks oli dieedist põhjustatud diabeedi all kannatavatel hiirtel eelis glükoositaluvuses.
Kliiniline uuring
Pärast seda, kui nii in vitro kui ka in vivo uuringud toetasid SFN-i potentsiaali diabeedi ravimisel, asusid teadlased katsetama selle mõju glükoosisisalduse kontrollile T2D-ga inimestel, mida on käesolevas ülevaates kirjeldatud kliinilises uuringus. Tulemused näitasid, et SFN kontsentreeritud BSE kujul parandas T2D-ga rasvunud patsientidel tühja kõhuga veresuhkru taset ja vähendas HbA1c taset.
Need tulemused on tähelepanuväärsed, arvestades, et üle 400 miljoni inimese kogu maailmas põeb diabeeti ja veelgi suuremal arvul on eeldiabeet.1Halvasti kontrollitud veresuhkur suurendab ka vähi, eriti rinnavähi riski.2.3
Selles uuringus manustati SFN-i brokkoli idude vesiekstrakti kuivatatud pulbrina. BSE valikut mõjutasid teised kliinilised uuringud, milles kasutati BSE-d SFN-i allikana, sealhulgas vähiuuringud,4krooniline obstruktiivne kopsuhaigus,5põletikulised haigused ja autism. Selles uuringus vähendas SFN HbA1c taset diabeediga patsientidel, kelle päevane BSE annus sisaldas 150 mmol SFN-i. Mitmed inimuuringud on näidanud, et SFN-i annus peaks olema 40–60 mg, kuna sellel on palju kasu tervisele.6
Kliiniliselt saaksime tõenäoliselt paremaid tulemusi terve taimega, näiteks: B. idandatud brokoliseemned, kuna närimisprotsess ja meie suus olevad mikroobsed ensüümid (mürosinaas) aitavad kaasa SFN aktiveerumisele. Seda saab saavutada, kui tarbida umbes 100 g brokoli idandeid.