Uuring: tööstress ja düslipideemia

viide

Catalina-Romero C, Calvo E, Sánchez-Chaparro MA, et al. Seos tööstressi ja düslipideemia vahel. Scand J rahvatervise . 2013; 41 (2): 142-149.

disain

Ristlõikude analüüsi jälgimine kui kindlustuspõhise kohordiuuringu Ibermutuamuri kardiokulaarse riski hindamise (ICARIA) lisand.

osaleja

Uuringust võttis osa 18–60 -aastaste Hispaania kindlustusseltside töötavat 73 332 töötavat töötajat. Ligikaudu 70 % valimist oli meessoost. Kokku teatas 6239 (8,5 %) professionaalsest stressist seoses südamevahelise uuringu tähenduses.

Uurimisparameetrid

Tööstress, üldine kolesterool, LDL-C, HDL-C, triglütseriidid, vanus, sugu, suitsetamisseisund, alkoholitarbimine, rasvumine, professionaalne tase, füüsiline vaba aja veetmise aktiivsus ja lipiidide vähendava teraapia rakendamine

primaarsed tulemused mõõtmed

kahevariaadilised ja mitme muutujaga seosed tööstressi ja lipiidide väärtuste vahel (nt üldkolesterooli, LDL-C, HDL-C, triglütseriid)

kõige olulisemad teadmised

Tööstress oli oluliselt seotud naiste soo, vanuse, haridustaseme, töötajate positsiooni ja düslipideemiaga, sealhulgas düslipaemia varasema või praeguse diagnoosiga, lipiidide alandava ravi ning/või kõrge üldise kolesterooli ja LDL-i väärtusega ning madala HDL-C.

Vanuse, soo, suitsetamise staatuse, alkoholitarbimise, rasvumise, kutsetaseme ja kehalise aktiivsuse mitme muutujaga kohanemine ei vähendanud düslipideemia ja tööstressi vahelisi seoseid.

mõju praktikale

See Catalina-Romero et al 2 4 andmed ühendati 30 erinevast Euroopa uuringust individuaalsel tasemel ja kokku 197 473 osalejat, kellest 15 % teatas ametialase stressist. Leiti, et ametialane koormus on pärgarterite haiguste oluline sõltumatu riskitegur ja aitab kaasa elanikkonnaga seotud riskile (PAR) 3,4 %.

Lisaks stressile on töökohal ka ka kardiovaskulaarsete sündmuste riskiga seotud ka muud psühhosotsiaalse stressi valdkonnad. Hirmutevahelises uuringus 1,3 Madal kontroll, rahaline stress, tõsine stress minevikus (nt äri ebaõnnestumine, depressioon ja krooniline stress tööl või kodus) olid kõik seotud suurenenud MI riskiga ja moodustasid 16 %, 11 %, 10 %, 9 %. või 8 % PAR -ist esimese kolmapäeval. Kokkuvõttes aitasid need tegurid esimese müokardi infarkti korral 32,5 %.

Et olla võimeline tagama patsiente, kellel on südame -veresoonkonna haiguste riski (need kõik), tuleks registreerida psühhosotsiaalsed stressifaktorid ja ideaalis kvantifitseerida. Muidugi on ülioluline luua ohutu terapeutiline suhe, milles patsiendid saavad avalikult rääkida oma elustressist ja mõjust, mis tal on nende tervisekäitumisele. Kliinilised küsimustikud (st "skriinija" nagu patsiendi terviseküsimustik). 5,6 ja GAD-7

6 ) pakuvad kiireid sõeluuringuid depressiooni või ärevuse tagamiseks. Teisi psühhosotsiaalse tervise valdkondi saab hinnata patsiendi üksikasjaliku anamneesi või täiendavate küsimustike lisamisega kliinilisse vastuvõtusse (nt see, mis hõlmab kontrollkohta). Selliste instrumentide, näiteks patsiendi tervise küsimustiku kasutamine võib aidata hõlbustada nõuandeid, kognitiivset käitumisteraapiat või muid sekkumisi ning seda saab pikaajaliselt kasutada terapeutilise arengu tagamiseks. Minu kliinikus pakume südame -veresoonkonna haiguste põhjalikku integreeriva hoolduse ja oleme äsja loonud psühhosotsiaalse stressi jaoks inderoinde indeksi ning kaasatud oma esialgsesse vastuvõtusse, et saaksime kiiresti kvantifitseerida ja läheneda haiguse riski kriitilistele psühhosotsiaalsetele elementidele.

Vaatamata paljude potentsiaalselt segasete muutujate, näiteks füüsilise aktiivsuse, suitsetamise, vanuse ja soo kohanemisele, oleks huvitav ka näha, kas toitumiskäitumise ja/või söömisharjumuste kohandamine oleks mõjutanud Catalina-Romero ja kolleegide tulemusi. Toitumistavade lisamine oleks tõenäoliselt vähendanud töökoormuse ja lipiididega seotud riski vaheliste seoste ulatust, kuna psühhosotsiaalne stress ja töökoormus seostati eriti energia- ja köögiviljade suurenenud imendumisega ning puuvilja- ja köögiviljade väiksema imendumisega. Kõrgem enesetõhusus ja rohkem sotsiaalset tuge kui üliolulise tähtsusega. Kliinilises praktikas on võimalikud sotsiaalne tugi ja teave tervislike toitumisharjumuste ning dieedimuutuste edendamise kohta. Kättesaadavad leiud näitavad, et integreerivad praktikud nagu naturopaadid on võimelised parandama käitumist, sealhulgas toitumistavasid, patsientidel, kellel on suurenenud kardiovaskulaarsete haiguste riski. On tähelepanuväärne, et enesekindluse struktuur käitumise muutmiseks ja tõhususe edendamine töökohal ja kodus professionaalse stressiga patsientide ja tööl väga madala kontrolli tasemega patsientide jaoks võib olla väljakutse. Töökohal mahasurumine soodustab enesekindluse kaotust ja piirab põhimõtteliselt enesetõhusust. Kuid mitte kõik ei saa tööandjat ega positsiooni muuta. See stsenaarium nõuab patsiendi täiendavat tuge ja sageli spetsiifilist kognitiivset käitumisõpet, et taas osaleda igapäevaelu tegevuses ja edendada tegevusi, kus patsient saab kõrgemat kontrolli hoida. Kuna sotsiaalne tugi on oluline puuvilja- ja köögiviljade tarbimise näitaja, on kardiovaskulaarsete haiguste eneseabigrupi loomine või Vahemere dieedi grupikokk kursus meelelahutuslik ja tõhus viis hariduse ja sotsiaalse toe pakkumiseks ning enesetõhususe suurendamiseks ühe sekkumise korral.

Psühhosotsiaalsete riskifaktorite tuvastamine ja ravi on vajalik kardiovaskulaarsete haiguste terviklikuks raviks ja kardiovaskulaarsete haiguste ennetamiseks. Nagu Catalina-Romero et al. on näidanud, et toitumis- ja terviseharidus on olulised riskide vähendamise elemendid, kuid välised tegurid, näiteks töökoormus, mõjutavad ka riski. Lisaks laienevad paljud inimesed ka väljaspool töökohta ja võivad avaldada otsest mõju haiguse riskile. Ehkki töökohal on üha olulisem anda töötajatele juurdepääs tervislikumale toidule, on paradoksaalsel kombel töökoha tõhusam sekkumine luua töökeskkond, kus töötajad tunnevad end usaldusväärselt ja väärtuslikuna ning kellel on vabadus täita oma tööülesandeid ilma rõhumiseta.

Yusuf S., Hawken S., Ounpuu S. et al. Potentsiaalselt modifitseeritavate riskifaktorite mõju seoses müokardiinfarktiga 52 riigis (interheart -uuring): juhtumite kontrolli uuring. lanzette . 2004; 364 (9438): 937-952.

Catalina-Romero C, Calvo E, Sánchez-Chaparro MA, et al. Seos tööstressi ja düslipideemia vahel. Scand J Public Health . 2013; 41 (2): 142-149.

Rosengren A, Hawken S, Ounpuu S jt. Psühhosotsiaalsete riskifaktorite ühendamine ägeda müokardi infarkti riskiga 11 119 juhtumil ja 13 648 kontrollrühmaga 52 riigist (interheart -uuring): juhtumite kontrolli uuring. lanzette . 2004; 364 (9438): 953-962.

Kivimäki M, Nyberg St, Batty GD jt. Töökoormus kui südame isheemiatõve riskifaktor: üksikute osalejate andmete koostööprotsess. lanzette . 2012; 380 (9852): 1491-1497.

Kroenke K, Strine TW, Spitzer RL, Williams JB, Berry JT, Mokdad AH. PHQ-8 kui praeguse depressiooni mõõdupuu elanikkonnas. j mõjutab häiret . 2009; 114 (1-3): 163-173.

Löwe B, Decker O, Müller S jt. Üldise ärevushäire sõeluur (GAD-7) valideerimine ja standardimine elanikkonnas. arstiabi . 2008; 46 (3): 266-74.

Payne N, Jones F, Harris PR. Töökoormuse mõju kavandatud käitumise teooria ennustus kehtivusele: liikumise ja tervisliku toitumise uurimine. Br J Health Psychol . 2005; 10 (Pt 1): 115-131.

Shaikh Ar, Yaroch AL, Nebeling L, Yeh MC, Resnicow K. Täiskasvanute puu- ja köögiviljade tarbimise psühhosotsiaalsed ennustajad, kirjanduse ülevaade. Olen eelmine Med . 2008; 34 (6): 535-543.

Watter's JL, Satia Jah, Galanko Jah. Psühhosotsiaalsete tegurite ühendused puu- ja köögiviljade tarbimisega afroameeriklaste seas. rahvatervise Nutr . 2007; 10 (7): 701-711.

Bradley R, Sherman KJ, Catz S jt. II tüüpi diabeedi naturopaatiline hooldus: patsiendi aruanded ja kliinilised tulemused ühe aasta pärast. BMC komplemendi vananemine Med . 2012; 12: 44.

Seily D, Szczurko O, Kieran C, et al. OA07.02. Looduslikud abinõud südame -veresoonkonna haiguste ennetamiseks: pragmaatiline randomiseeritud kliiniline uuring. BMC komplemendi vananemine Med . 2012; 12 (Suppl 1): O26.