Uuring: tööstress ja düslipideemia

viide

Catalina-Romero C, Calvo E, Sánchez-Chaparro MA jt. Tööstressi ja düslipideemia seos.Scand J Rahvatervis.2013;41(2):142-149.

disain

Vaatluslik läbilõikeanalüüs täiendusena kindlustuspõhisele Ibermutuamuri südameriski hindamise (ICARIA) kohortuuringule.

Osaleja

Uuringus osales 73 332 töötavat kindlustusseltsi töötajat Hispaanias vanuses 18–60 aastat. Ligikaudu 70% valimist olid mehed. Kokku teatasid INTERHEART uuringus määratletud tööstressist 6239 inimest (8,5%).¹

Hinnatud uuringu parameetrid

Tööstress, üldkolesterool, LDL-C, HDL-C, triglütseriidid, vanus, sugu, suitsetamine, alkoholi tarbimine, rasvumine, kutsetase, vabal ajal füüsiline aktiivsus ja lipiidide taset langetava ravi kasutamine

Esmased tulemusnäitajad

Kahe muutujaga ja mitme muutujaga seos tööstressi ja lipiidide taseme vahel (nt üldkolesterool, LDL-C, HDL-C, triglütseriidid)

Peamised leiud

Tööstressi seostati märkimisväärselt naiste soo, vanuse, haridustaseme, valge krae asendi ja düslipideemiaga, sealhulgas varasema või praeguse düslipideemia diagnoosiga, lipiidide taset langetava raviga ja/või kõrge üldkolesterooli, LDL-C ja madala HDL-C tasemega.

Mitmemõõtmeline kohandamine vanuse, soo, suitsetamise staatuse, alkoholitarbimise, rasvumise, kutsealase taseme ja kehalise aktiivsuse järgi ei vähendanud seoseid düslipideemia ja tööstressi vahel.

Mõju praktikale

See Catalina-Romero jt analüüs²Annab arstile olulise meeldetuletuse psühhosotsiaalse stressi, sealhulgas tööstressi panusest kardiovaskulaarsesse riski. Nende leiud kinnitavad varasemaid tulemusi INTERHEART juhtumikontrolli uuringust, milles leiti, et töökohastress moodustab 8% elanikkonna esimese müokardiinfarkti (MI) riskist.³Catalina-Romero ja kolleegide tulemusi toetab ka Kivimaki ja kolleegide suur metakohordiuuring.⁴See ühendas üksikisiku tasandi andmeid 30 erinevast Euroopa uuringust ja hõlmas kokku 197 473 osalejat, kellest 15% teatasid tööstressist. Leiti, et tööalane kokkupuude on oluline iseseisev koronaarhaiguse riskitegur, mis aitab kaasa elanikkonnapõhisele riskile (PAR) 3,4%.

Lisaks tööstressile on kardiovaskulaarsete sündmuste riskiga seotud ka muud psühhosotsiaalse stressi valdkonnad. INTERHEART uuringus^1.3Halb kontrollivõime, rahaline stress, tõsine stress (nt äritegevuse ebaõnnestumine, depressioon ja krooniline stress tööl või kodus) olid kõik seotud MI suurenenud riskiga, moodustades 16%, 11%, 10%, 9%. või 8% PAR-st esimese rikke korral. Üheskoos moodustasid need tegurid 32,5% esimese müokardiinfarkti PAR-ist.

Südame-veresoonkonna haiguste riskiga patsientide (see on kõik) igakülgseks ennetamiseks tuleks psühhosotsiaalsed stressitegurid registreerida ja ideaalis kvantifitseerida. Loomulikult on ülioluline luua turvaline terapeutiline suhe, kus patsiendid tunnevad, et saavad avameelselt rääkida oma elustressidest ja nende mõjust nende tervisekäitumisele. Kliinilised küsimustikud (st "sõeluuringud", nagu patsiendi tervise küsimustik).^5.6ja GAD-7⁶) pakuvad kiireid vahendeid depressiooni või ärevuse jaoks. Muid psühhosotsiaalse tervise valdkondi saab hinnata patsiendi üksikasjaliku ajaloo põhjal või lisades kliinilisse uuringusse täiendavad küsimustikud (nt küsimustikud, mis hõlmavad kontrolli kohta). Selliste vahendite kasutamine nagu patsiendi tervise küsimustik võib aidata hõlbustada nõustamist, kognitiivset käitumuslikku teraapiat või muid sekkumisi ning seda saab kasutada pikaajaliselt terapeutilise edenemise tagamiseks. Minu kliinikus pakume kõikehõlmavat integreerivat südame-veresoonkonna haiguste ravi ning oleme uuesti loonud INTERHEARTi psühhosotsiaalse stressi indeksi ja lisanud selle oma esialgsesse tarbimisse, võimaldades meil kiiresti kvantifitseerida ja käsitleda haigusriski kriitilisi psühhosotsiaalseid elemente.

Hoolimata paljude potentsiaalselt segadusttekitavate muutujate (nt füüsiline aktiivsus, suitsetamine, vanus ja sugu) kohandamisest oleks olnud huvitav näha, kas toitumiskäitumise ja/või toitumisharjumuste järgi kohanemine oleks mõjutanud Catalina-Romero ja kolleegide tulemusi. Toitumistavade kaasamine oleks tõenäoliselt vähendanud töökoormuse ja lipiididega seotud riski vahelisi seoseid, kuna psühhosotsiaalne stress ja töökoormus olid konkreetselt seotud energiatiheda toidu tarbimise suurenemise ning puu- ja köögiviljade väiksema tarbimisega.⁷Kui arvestada puu- ja köögiviljade tarbimise suurenemise sotsiaalseid ennustajaid ning teadmisi tervislikust toitumisest, on kõrgem enesetõhusus ja suurem sotsiaalne toetus ülioluliseks.^8.9Nende panustajate mõistmine annab arstile palju võimalusi tervisekäitumist mõjutada. Kliinilises praktikas on võimalik sotsiaalne toetus ja haridus tervislike toitumisharjumuste kohta, samuti toitumise muutmise julgustamine. Olemasolevad tõendid näitavad, et integreerivad praktikud, näiteks loodusraviarstid, suudavad parandada käitumist, sealhulgas toitumistavasid, patsientidel, kellel on suurenenud kardiovaskulaarsete haiguste risk.^10,11

Tuleb märkida, et enesekindluse suurendamine käitumise muutmiseks ning tõhususe suurendamine tööl ja kodus võib osutuda väljakutseks patsientidele, kellel on tööstress ja töökohal väga madal kontroll. Rõhumine töökohal soodustab enesekindluse kaotust ja piirab põhimõtteliselt enesetõhusust. Igaüks aga ei saa tööandjat või ametikohta vahetada. See stsenaarium nõuab patsiendi täiendavat tuge ja sageli spetsiifilist kognitiivse käitumise koolitust, et uuesti igapäevaelu tegevustesse kaasata ja edendada tegevusi, mille üle patsient suudab säilitada suurema kontrolli. Kuna sotsiaalne toetus on oluline puu- ja juurviljade tarbimise suurenemise näitaja, on südame-veresoonkonna haiguste tugirühma või Vahemere dieedi rühma kokandustunni alustamine lõbus ja tõhus viis ühe sekkumisega haridust ja sotsiaalset tuge pakkuda ning enesetõhusust tõsta.

Psühhosotsiaalsete riskitegurite väljaselgitamine ja ravi on vajalik südame-veresoonkonna haiguste terviklikuks raviks ja südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Nagu Catalina-Romero jt. on näidanud, et kuigi toitumine ja tervisekasvatus on riskide vähendamisel olulised elemendid, mõjutavad riski tugevalt ka välised tegurid, nagu töökoormus. Lisaks laieneb tööstress paljude inimeste jaoks ka käitumisele väljaspool töökohta ja sellel võib olla otsene negatiivne mõju haigestumisriskile. Kuigi töökohal on üha enam rõhku pandud töötajatele juurdepääsu tagamisele tervislikumale toidule, on paradoksaalsel kombel tõhusam töökoha sekkumine luua töökeskkond, kus töötajad tunnevad end usaldatuna, väärtustatuna ja neil on vabadus täita oma tööülesandeid ilma rõhumiseta.