Kas koera saamine vähendab südame -veresoonkonna haiguste riski?

Suhe

Mubanga M, Byberg L, Nowak C jt. Koera omamine ning südame -veresoonkonna haiguste ja surma oht - üleriigiline kohordi uuring.Teaduslik esindaja. 2017; 7 (1): 15821.

Eesmärk

Uurida seost koera omandiõiguse ja südame -veresoonkonna haiguste (CVD) ja surma riski vahel.

Eelnõu

Selles uuringus on toodud kahe eraldi kohordi analüüs: registripõhine tulevane üleriigiline kohort (n = 3 432 153) ja teine ​​väiksem kohort, isearutud rühm (n = 34,202).

Osaleja

Sellele uuringule oli õigus kõik Rootsi elanikud vanuses 1. jaanuaril 2001 (n = 3 987 937). See vanuserühm välistas nooremad inimesed, kellel on madal südame -veresoonkonna haiguste oht, ja vanemad inimesed, kellel tõenäoliselt koera omab. Isikud, kes polnud Rootsis pidevalt elanud alates 1987. aastast (n = 163 156), ja need, kelle isiklikud identifitseerimisnumbrid olid kinnitamata (n = 5 057), jäeti uuringust välja. Lisaks jäeti välja isikud, kellel oli statsionaarseid külastusi (n = 387 571) kardiovaskulaarsete haiguste või teatud kardiovaskulaarsete protseduuride jaoks. Selle tulemuseks oli endiselt äärmiselt suur kohord (n = 3 432 153). Kõiki Rootsi elanikke on kaetud rahvatervise süsteem ja haiguste esinemist jälgitakse haigusloo kaudu.

See Rootsi uuring on vaieldamatult suurim ja põhjalikum katse, et leida seos koera omandiõiguse ja tervise vahel.

Rootsi kaksikregistri (STR) alamrühma (STR) alamrühma (SOL) koosseisus moodustati teine ​​alarühma kohord. Pikisuunaline uuring Salt sai alguse 1958. aastal ja on hõlmanud enamikku Rootsis sündinud kaksikuid alates 1886. aastast. Kõik soolaosalised, kes reageerisid telefoniintervjuudele aastatel 1998–2002 ja olid 2001. aastal 42–80 -aastased, olid uuringuanalüüsi jaoks kõlblikud (n = 41 039).

Koera omamine

Rootsi nõuab, et kõigil riigi koertel oleks ainulaadne identifikaator (tätoveering või kiip), mis on registreeritud põllumajandusameti juures. Lisaks registreerib Rootsi Kennel Clubi kõik sertifitseeritud sugupuuga koerad. Ligikaudu 83% Rootsi koertest on loetletud ühes neist registritest. Selle uuringu jaoks määratleti koera omamine koerana, kes registreeriti ühes või mõlemas registris omaniku või partneri jaoks. Teave koerte tõugude kohta pärineb nendest registritest.

Sihtparameetrid

Avalikes registrites ja haiguslood esitasid andmeid inimese osalejate surma ja surma põhjuse kohta. Registreeriti neli juhuslikku surmapõhjust: 1) äge müokardi infarkt; 2) südamepuudulikkus; 3) isheemiline insult; ja 4) hemorraagiline insult.

Peamised teadmised

Nii ühe inimese kui ka mitme inimese leibkondades seostati koerte omamist märkimisväärselt madalama ja südame-veresoonkonna haiguste suremusega.

Üldise surmariski ohusuhted (HRS) olid 0,67 ühe inimese leibkondade puhul (95% usaldusvahemik [CI]: 0,65–0,69) ja 0,89 mitme inimese leibkondade puhul (95% CI: 0,87–0,91). Kardiovaskulaarsete põhjuste tagajärjel surma korral oli HRS 0,64 ühe inimese leibkondade (95% CI: 0,59–0,70) ja 0,85 mitme inimese leibkondade puhul (95% CI: 0,81–0,90).

Ühe inimese leibkondades seostati koerte omamist pöördvõrdeliselt kardiovaskulaarsete tulemustega (komposiit HR: 0,92; 95% CI: 0,89–0,94). Jahikoerte omamine oli seotud madalaima CVD riskiga.

Segatud tõukoera omamist seostati suurema CVD riskiga (HR: 1,13; 95% CI: 1,09-1,17). Kõigi põhjuste suremuse HR oli <1 kõigi tõugruppide puhul, madalaima hinnanguga seotud osutidega (HR: 0,60; 95% CI: 0,53-0,68) ja segatugedega koerad, kelle hinnangud on kõige lähemal (HR: 0,98); 95% CI: 0,94–1,01).

Twin kohordi andmete analüüs ei näidanud olulisi seoseid CVD ja koera omamise vahel.

Praktiseerimine

Kardiovaskulaarsed haigused on nüüd kogu maailmas kõige levinum surma põhjus. Euroopas (link eemaldati). Sekkumistel, mis vähendavad riski isegi väikeste protsentide võrra, on endiselt suur mõju. On veendumus, et koera omamine vähendab CVD riski, pakkudes sotsiaalset ja emotsionaalset tuge ning suurendades omaniku füüsilist tegevust. Koera omamine, eriti üksikute ja vanemate täiskasvanute seas, võib vähendada sotsiaalse isolatsiooni ja depressiooni tundeid.¹Lihtsam on sõbruneda, kui teil on koer,²Ja pole üllatav, koerte omanikud kõnnivad rohkem kui mitteomanikke. 11 uuringu 2011. aasta metaanalüüs kinnitas seda;³Pärast koera saamist kõnnivad inimesed mitte ainult rohkem,⁴Nad vihma või paistavad ega lase halval ilmal takistada neid jalutamast.⁵

Varasemad uuringud, mis on üritanud koerte omandiõiguse eeliseid näidata, on teatanud vähem kui järjepidevatest tulemustest. Mõned uuringud on teatanud, et omand on pöördvõrdeliselt seotud kardiovaskulaarsete riskifaktoritega nagu düslipideemia, hüpertensioon ja diabeet.⁶Kuid muud uuringud seda ei tee.⁷

2017. aasta juunis avaldatud Norra perspektiivne kohordi uuring ei leidnud erinevust koerte omanike ja mitteomanike igasuguse suremuse osas. Selles uuringus osalenud koeraomanikud ei teatanud suuremat kehalist aktiivsust kui mitteomanikud; Mõlemad rühmad teatasid veidi üle 3 tunni nädalas. Omanikel oli praktiliselt sama surmarisk kui mitteomanikel (HR: 1,00; 95% CI: 0,91-1,09).⁸Pange tähele, et selles Norra uuringus osalejate arv oli 28 746; See Rootsi uuring hõlmas peaaegu 4 miljonit osalejat, muutes selle 133 korda suuremaks.

Riikliku tervise- ja toitumis uuringu (NHANES) andmeid kasutades viidi läbi 3 täiendavat uuringut, mis kõik on suhteliselt väikesed, sealhulgas 4000–6000 koeraomanikku; Need uuringud ei teatanud ka koerte omandiõiguse olulist mõju põhjustatud suremusele.^9-11

See Rootsi uuring on vaieldamatult suurim ja põhjalikum katse, et leida seos koerte omandiõiguse ja südame -veresoonkonna haiguste vahel. Nii oma suuruse kui ka valitsuse registrite kaudu järelkontrolli täpsuse tõttu võimaldab see uuring väiksemat usku anda varasematele ebaõnnestunud katsetele näidata koerte omandiõiguse eeliseid. Terviseregistrid võimaldasid hinnata nii kardiovaskulaarset kui ka põhjuse suremust. Selle Rootsi uuringu kohordi suur suurus võimaldas alamrühma analüüsil olulisust saavutada; Näiteks andmete analüüsimine leibkonna tüübi ja huvitaval kombel koerte tõuga. Erinev tulemus sõltuvalt koera tõust on intrigeeriv ja võib selgitada varasemaid ebaõnnestumisi eelise tuvastamisel, kui koerte tüüpi ei võetud arvesse. Kui mõned koerad suurendavad tegelikult riski, samas kui teised riski vähendavad, ei pruugi koera omamise mõju analüüsitud uuringud sõltumata tõust mingit kasu.

Kuigi see artikkel ei näita põhjuslikkust, on siiski raske HR -i erinevust koerte tüüpide vahel eirata. Nende tulemuste põhjal võib olla sunnitud takistama koerte omamist, mis on seotud suurema riskiga koerte kasuks, mis on seotud madalama surmaohuga.

Mõju haiguse riskile näib varieeruvat koerte tõugu järgi. Näiteks seostati retriiveri omamist CVD 10% -lise langusega [ADJ HR 0,90 (0,87–0,94)] ja kõigi põhjuste suremuse vähenemisega 26% [0,74 (0,71–0,77)]. Teisest küljest seostati segatud koera omamist 13% -lise suurenenud südame-veresoonkonna haiguste riskiga [1,13 (1,09–1,17)] ja ainult kõigi põhjuste suremuse langusega 2% [0,98 (0,94–1,01)]. Kuid keskmiselt seostati koera omamist kardiovaskulaarse suremuse vähenemisega 23% [0,77 (0,73–0,80)] ja kõigi põhjuste suremuse vähenemisega 20% [0,80 (0,79–0,82)].

Need tabelid annavad andmetest huvitava pildi:

• (Link entfernt)
• (Link entfernt)