Kas koer vähendab südame -veresoonkonna haiguste riski?

See Rootsi uuring on vaieldamatult suurim ja põhjalikum katse leida seost koerte hoidmise ja tervise vahel.

Teine alamrühm, mis paiknes, moodustati osalejatelt "Sõeluuring kogu eluea kaksikute uuringus" (sool), mis on Rootsi kaksikregistri (STR) osaline uuring. Pikisuunaline uuring Salt sai alguse 1958. aastal ja registreeris enamiku Rootsis sündinud kaksikuid alates 1886. aastast. Kõik soolaosalised, kes vastasid telefoniintervjuudega aastatel 1998–2002 ja olid 2001. aastal 42–80 aastat vanad, olid uuringuanalüüsi jaoks õigus (n = 41 039).

koera iste

Rootsi nõuab, et kõigil riigi koertel oleks selge identifikaator (tätoveering või kiip), mis on registreeritud põllumajandusasutuses. Lisaks registreerib Rootsi Kennel Clubi kõik koerad, kellel on sertifitseeritud sugupuu. Ligikaudu 83 % Rootsi koertest on loetletud ühes neist registritest. Selle uuringu jaoks määratleti koerte iste koerana, mis on registreeritud ühes või mõlemas registris kas omaniku või partneri jaoks. Teave koerte tõugude kohta pärineb nendest registritest.

sihtparameeter

Avalikud registrid ja meditsiinilised toimikud andsid andmeid inimese osalejate surma ja surma põhjuse kohta. Registreeriti neli juhuslikku surmapõhjust: 1) äge müokardi infarkt; 2) südamepuudulikkus; 3) isheemiline insult; ja 4) hemorraagiline insult.

olulised teadmised

Nii ühe- kui ka mitme inimese leibkondades seostati koerte omamist kardiovaskulaarsete haiguste tõttu märkimisväärselt madalama suremuse ja suremusega.

Üldise riski ohusuhted (HRS) on 0,67 ühe inimese leibkondade puhul (95 % usaldusvahemik [CI]: 0,65–0,69) ja 0,89 mitme inimese leibkondade puhul (95 % -Ki: 0,87–0,91). Kardiovaskulaarsete põhjuste surma korral on HRS 0,64 ühe inimese leibkondade jaoks (95 %KI: 0,59–0,70) ja 0,85 mitme inimese leibkondade puhul (95 %-Ki: 0,81–0,90).

Ühes inimese leibkondades seostati koerte omamist kardiovaskulaarsete tulemustega (HR koosneb: 0,92; 95 % AI: 0,89–0,94). Jahikoerte omamine oli seotud madalaima CVD riskiga.

Segatud tõukoera omamine oli seotud suurema CVD riskiga (HR: 1,13; 95 %-Ki: 1,09–1,17). Üldise suremuse HR oli <1 kõigi tõugruppide puhul, peamise hinnanguga madalaima hinnanguga (MR: 0,60; 95 % KI: 0,53-0,68) ja segatud tõukoerad, mille hinnangud on kõige lähemal (HR: 0,98); 95 % AI: 0,94–1,01).

Twin kohordi andmete analüüs ei näidanud olulisi seoseid CVD ja koera istme vahel.

Harjutage mõju

Kardiovaskulaarsed haigused on tänapäeval kõige levinumad surma põhjused. Euroopas (link ära). Sekkumistel, mis vähendavad riski ise väikeste protsentide võrra, mõjutavad endiselt suurt mõju. On veendunud, et koera omamine vähendab CVD riski, pakkudes sotsiaalset ja emotsionaalset tuge ning suurendades omaniku füüsilist aktiivsust. Koerte omamine, eriti üksikute ja vanemate täiskasvanute jaoks, võib vähendada sotsiaalse eraldatuse ja depressiooni tunnet. 1 Sõprade leidmine on lihtsam, kui teil on koer,

2 ja pole üllatav, et koeraomanikud lähevad rohkem kui mitteomanikele. 2011. aasta uuringu metaanalüüs metaanalüüs kinnitas seda; 3 Inimesed ei lähe mitte ainult pärast koera ostmist, 4 Vihma või näivad ja neid ei saa halbade ilmadega peatada.

Varasemad uuringud, mis on üritanud koerte hoidmise eeliseid näidata, on teatanud vähem kui järjepidevatest tulemustest. Mõnedes uuringutes on teatanud, et seostatakse südame -veresoonkonna riskifaktorite, näiteks düslipideemia, kõrge vererõhu ja diabeedi omamine.

2017. aasta juunis avaldatud Norra perspektiivne kohordi uuring ei näidanud erinevust koeraomanike ja mitteomanike üldises suremuses. Koeraomanikud selles uuringus ei näidatud suuremat füüsilist aktiivsust kui mitte -omanikud; Mõlemad rühmad väitsid veidi üle 3 tunni nädalas. Omanikel oli praktiliselt sama surmarisk kui mitteomanikel (HR: 1,00; 95 % KI: 0,91-1,09). 8

3 täiendavat uuringut, milles kasutati andmeid riikliku tervise- ja toitumis uuringust (NHANES), mis kõik olid suhteliselt väikesed, igaüks neist koosnes 4000–6000 koeraomanikku; Need uuringud ei teatanud ka koera istme olulist mõju üldisele suremusele.

See Rootsi uuring on vaieldamatult suurim ja põhjalikum katse leida seost koerte hoidmise ja kardiovaskulaarsete haiguste vahel. Tänu oma ulatusele ja riigi registrite suuremale täpsusele võimaldab see uuring vähem uskuda vähem usku koerte hoidmise eeliste näitamiseks. Terviseregister võimaldas hinnata nii kardiovaskulaarset kui ka üldist suremust. Selle Rootsi uuringu Co -saidi suur suurus võimaldas alamrühma analüüsi olulisuse saavutamiseks; Näiteks andmete analüüs vastavalt leibkonna tüübile ja huvitaval kombel koerte tõugu. Erinev tulemus, sõltuvalt koera tõust, on põnev ja võib selgitada varasemaid vigu kasutamise äratundmisel, kui koeratüüpe pole arvesse võetud. Kui teatud tüüpi koer suurendab riski, teised aga vähendavad riski, ei kasutata uuringuid, mis analüüsivad koera omamise mõju sõltumata tõust.

Ehkki see paber ei näita põhjuslikkust, on siiski keeruline ignoreerida koeratüüpide HR erinevust. Nende tulemuste põhjal võiks sunnitud heidutama koeri, mis on seotud suurema riskiga koerte kasuks, mis on seotud madalama surmaohuga.

Tundub, et mõju haiguse riskile varieerub sõltuvalt koerte tõugust. Näiteks seostati retriiveri omamist CVD [ADJ 0,90 (0,87–0,94)] 10 % -lise aktsepteerimisega ja üldise suremuse vähenemisega 26 protsenti [0,74 (0,71–0,77)]] teisest küljest oli segatud tõukoera omamine 13 % -lise suurenenud riskiga) [13]. Suremus 2 % [0,98 (0,94–1,01)]]. Keskmiselt seostati koerte omamist südame -veresoonkonna suremuse langusega 23 % [0,77 (0,73–0,80)] ja kogu suremuse langusega 20 % [0,80 (0,79–0,82)]

Need tabelid annavad andmete huvitava pildi:

• (link eemaldatud)
• (link eemaldatud)