Lühike ravimtaime ajalugu

Lühike ravimtaime ajalugu

Taimne ravim on meie varasem katse ennast tervendada ja tegelikult külastavad isegi mõned loomad vigastatud või haigena teatud taimeliike. Põhi põlisrahvas jälgisid põdra, kui nad otsisid haigena ehhinaatsea taimi, mis pani nad taimed nimetama "põder juuriks"; Teised metsloomad närivad pajukoore, kui nad on vajavad (me teame nüüd, et vitstest kooresalitsüülhape või aspiriin, nagu see on teada, kui see sünteesib, sisaldab, sisaldab) ning ahvid ja primaadid otsivad sageli teatud puuvilju ja juuri, kui nad on haiged.

Arvatavasti oleksid meie esivanemad end sel viisil kohelda, kahtlemata juba ammu enne keeleoskuse arendamist. Hinnangud täpse aja kohta, mil Homo sapiens ilmnes, varieerub umbes 100 000 aastat tagasi kõige konservatiivseimatel aastatel kõige heldematel aastatel (paleoantropoloogia on väga konkurentsivõimeline teadus ja iga teadlane soovib, et tema varaseimad dateeritud humanoidsed luufragmendid kinnitaksid kui inimt ja mitte "proto-humans", kuid mis on teine ​​artikkel!)

Ehkki H. sapiens tekkis algselt ammu, hakkasime Aafrikast levima umbes 100 000 aastat tagasi ja tõrjuma teisi hominiide (meie nõod), näiteks H. erectus ja (hiljem) H. neandertalensis ning lõpuks need välja tooma. 60 000 aastat tagasi olime jõudnud tänapäeva Austraaliasse ja Ameerika põhjapoolseim näpunäide koloniseeriti umbes 20 000 aastat tagasi. Üllataval kombel kulus tänapäeva Alaskast Lõuna -Ameerika tippu levinud inimesed vaid umbes 1000 aastat ja kui vaadata Ameerika kliima- ja geograafiliste tingimuste mitmekesisust, võite olla üllatunud ainult meie liigi leidlikkusest ja kohanemisvõimest.

Umbes 1000 aastat tagasi koloniseeriti isegi kõige kaugemad asustatavad Vaikse ookeani saared.

Lugejale antakse sel hetkel andeks, kui ta imestab, mis sellel tuuril on pistmist taimsete teadustega, kuid mõte on lihtne. Igas keskkonnas, kus inimesed on kodu loonud, avastasid nad kiiresti kõik toidutaimed ja kõik ravimtaimed. Iga kultuur, igas kliimas (peame välistama sellised kultuurid nagu Põhja -Siberi inuitid ja tatarid, mille jaoks taimed tegid ainult väikese osa oma dieedist) leiutasid oma taimse teaduse vormi.

Herbalism omab enamikus kultuurides kahte vormi - meditsiin ja rituaalsus. Mõningaid taimi süüakse haiguse korral, teisi kasutatakse šamanistlike rituaalide ja muude usupraktikate jaoks.

Läänes hakkasid taimsed abinõud valgustuse ajal populaarsust kaotama ja kaasaegse meditsiini algusega 17. sajandi lõpus tundus, nagu oleks taimse ravimtaime langus vältimatu. Kuigi täna on meil kõige arenenumad sünteetilised ravimid ja meditsiinipraktikad, mis meil kunagi olnud on, otsivad paljud teadlased ravimtaimi ja nende väljavõtteid kui võimalikke viise, kuidas ravida mõnda meie kõige surmavamat haigust. Selle kirjutamisel testivad laborid kogu maailmas ja sünteesida nende ekstraktide analooge vähi ja ravimatu viiruseinfektsioonide, näiteks HIV -i uuringute vastu.

Me ei vaja enam šamaanide rituaalsust ja ime paranemist, kuid meie esivanematel on meile nõu, mis hõõgub läbi aastatuhandeid - tundke oma ürte ja kasutage oma piirkonnas asuvaid taimi, kuna neid saab ühel päeval päästa. Ja ometi jätkame Kentucky suuruse vihmametsade piirkonna puhastamist ja hävitame lugematu arv taimeliike, mis on lääne teadusele endiselt tundmatu.