Suche
Mein Konto
Jooga asutaja - Hiranyagarbha
Paljud joogaõpilased peavad Patanjalit jooga isaks – Patanjali oli aga tark, kes koostas joogasuutrad ja võttis omaks erinevaid jooga kohta varem tulnud ideid, nagu Ashtanga või kaheksajalgse tee. Kasulikum on vaadelda Patanjalit ja tema õpetusi kui väravat vanemate ja vanemate õpetuste juurde. Iidsed tekstid räägivad meile, et Yoga Dharshana (jooga visioon või filosoofia) algne asutaja oli Hiranyagarbha, mis tähendab sanskriti keeles kuldset embrüot. See on kõige tähtsamalt öeldud Bhagavad Geetas, Mahabharata kõige olulisemas tekstis. Teatud liinide järgi on Hiranyagarbha peamine jünger...
Jooga asutaja - Hiranyagarbha
Paljud joogaõpilased peavad Patanjalit jooga isaks – Patanjali oli aga tark, kes koostas joogasuutrad ja võttis omaks erinevaid jooga kohta varem tulnud ideid, nagu Ashtanga või kaheksajalgse tee. Kasulikum on vaadelda Patanjalit ja tema õpetusi kui väravat vanemate ja vanemate õpetuste juurde.
Iidsed tekstid räägivad meile, et Yoga Dharshana (jooga visioon või filosoofia) algne asutaja oli Hiranyagarbha, mis tähendab sanskriti keeles kuldset embrüot. See on kõige tähtsamalt öeldud Bhagavad Geetas, Mahabharata kõige olulisemas tekstis.
Teatud liinide kohaselt on Hiranyagarbha peamine jünger tark Vasishta, kes vastutab jooga vasishta eest, mida peetakse üheks suurimaks joogafilosoofia kirjutiseks.
Jooga Vasishta sisaldab ideid joogafilosoofiast, samkhya filosoofiast, džaini filosoofiast, budismist ja vedantast. Tekst on Vasishta ja Rama vaheline diskursus ning väidetavalt on see kirjutatud enne Ramayanat. Väidetavalt on see ka üks olulisemaid joogaga seotud pühakirju.
On konkreetne usk, et vaimset valgustumist on võimalik saavutada lihtsalt Jooga Vasishta salme lugedes.
Raamatu dialoog on Rama kui vaimne otsija valgustumise teel, kõneledes suure valgustunud targa Vasishtaga. Vestlust lugedes loed ka otsest teed tõeni.
Filosoofia selgitamise lähtepunktina kasutatakse väga olulist mõistet – sanskriti keeles vairagya – ehk eraldatus.
Jooga Vasishta kirjeldab seitset valgustatuse etappi. Esimene on subheccha ehk tõe igatsus. Teine on Vicarana ehk õige päring. Kolmas on Tanumanasa ehk vaimse tegevuse aeglustumine. Neljas on Sattvapatti ehk tõe saavutamine. Viies on Asamsakti, kus joogi täidab oma kohustusi või dharmasid, tundmata kiindumustunnet nendega või neid ootamata. Kuues on Padartha Abhavana, kus joogi näeb kõikjal Brahmani ja ühtsust. Lõpuks saavutab joogi turiya ehk püsiva samadhi ehk valgustatuse
Mõned tulevad nüüd tagasi jooga rajaja juurde ja ütlevad, et iidsed tekstid – veedad, upanišadid jne – viitavad Hiranyagarbhale kui Jumalale endale.
Rigvedas kirjeldatakse Hiranyagarbhat kui jumalate jumalat ja mainib, et pole kedagi, kes teda vastu võtaks. Muistsed pühakirjad kutsuvad teda ka Brahmaniks või universumi hingeks.