Meditatsioon: vaim tervenemise aine kohta
Meditatsioon: vaim tervenemise aine kohta
Tänapäeva kiirel liikuval maailmas, kus keha on sageli suunatud oma piirideni, otsib inimkond tõhusaid teid keha ja vaimu ühitamiseks. Meditatsioon, iidne praktika, mis on pärit Kaug -Ida kultuuridest, osutub selle harmoonia taastamise võti. Kuid kuidas täpselt mõjutab meditatsioon meie aju ja millised teaduslikud tõendid toetavad nende tõhusust tervenemisel? See artikkel jõuab nende küsimuste põhja, uurides meditatsiooni teaduslikke aluseid ja selle mõju inimese ajule. Selles võrreldakse erinevaid meditatsioonipraktika meetodeid nende tõhususe ja rakendatavuse osas ning viib lõpuks konkreetsed juhtumianalüüsid ja uurimistulemused, mis näitavad meditsiinis "mateeria" vaimu meditatsiooni muutvat jõudu. Sukelduge meiega põnev maailm, kus vaim mitte ainult ei mõjuta, vaid võib tegelikult paraneda.
Meditatsiooni teaduslik alus ja selle mõju inimese ajule
Meditatsioonipraktika on viimastel aastakümnetel üha enam tähelepanu pööranud teadusuuringutes. Erinevad uuringud on näidanud, et meditatsioon võib põhjustada olulisi muutusi inimese ajus. Nende hulka kuulub stressi vähendamine, kontsentratsiooni parandamine ja üldise heaolutunde edendamine.
Uurimistöö keskmes on aju struktuurimuutused, mida saab regulaarselt meditatsioonipraktika abil esile kutsuda. Funktsionaalse magnetresonantstomograafia (FMRT) abil näidati, et pikaajaline meditatsioon põhjustab ajukoore piirkondade paksenemist, mis on seotud tähelepanu, interceptiivse taju ja sensoorse töötlemisega. Prefrontaalne ajukoore ja eriti insula näitavad olulisi struktuurimuutusi, mis kajastavad paremat kognitiivset funktsiooni ja suurenenud emotsionaalset regulatsiooni.
Neurokeemilisel tasandil, meditatsioon teatavate neurotransmitterite moduleerimise kaudu, sealhulgas kortisooli tootmise vähenemine ja serotoniini ja dopamiini tootmise suurenemine, teosed, mis on tihedalt seotud õnne ja rahulolutundega. See seletab osaliselt meditatsiooni stressi vähendavat ja meeleolu valitsevat mõju.
Veel üks oluline uurimisvaldkond mõjutab meditatsiooni mõju vaikemoevõrgule (DMN) - aju struktuurile, mis on aktiivne, kui aju on rahuliku seisundisse ja ei tööta konkreetsete ülesannete kallal, mis on sirgendatud. Uuringud näitavad, et meditatsioon põhjustab vähenenud aktiivsust DMN -is, mis on praegu seotud mõtete vähenemisega ja suurenenud kohalolekuga. Sellel on oluline mõju selliste riikide ravile nagu depressioon ja hirm, mida sageli iseloomustab DMN liigne haude ja hüperaktiivsus.
Kokkuvõtlikult näitavad teaduslikud teadmised, et meditatsioon ei pruugi põhjustada mitte ainult lühiajalisi kogemusi ja käitumist, vaid ka pikaajalisi struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi ajus. Need muudatused aitavad kaasa tavapärase meditatsioonipraktikaga seotud mitmekesistele eelistele, sealhulgas parendatud emotsionaalse kaevude, suurenenud kognitiivse jõudluse ja üldise stressi vähendamise.
meditatsioonipraktika meetodid: erinevate lähenemisviiside võrdlus tõhususe ja rakendatavuse osas
Meditatsioon sisaldab mitmesuguseid tehnikaid, mis võivad erineda nende rakendamise, eesmärkide ja tõhususe poolest. Tuntuimate meditatsiooni vormide hulka kuuluvad teadvuse meditatsioon, transtsendentaalne meditatsioon, zen meditatsioon, mantra meditatsioon ja vipassana meditatsioon.
- Mindfulness Meditation põhineb praeguse hetke teadlikul ja mittehindaval tähelepanul. See praktika võib parandada stressiga toimetuleku võimet ja seda kasutatakse sageli kliinilises psühholoogias depressiooni ja ärevushäirete raviks.
- transtsendentaalne meditatsioon nõuab, et vaikus korrataks isiklikku mantrat sügava rahuliku olekuni. Uuringud näitavad, et see tehnoloogia võib vähendada südame -veresoonkonna riski ja aidata kaasa üldisele vaimsele tervisele.
- Zen Meditation (Zazen) keskendub istumissuhtumisele ja hingamise vaatlusele. Zazeni eesmärk on edendada enesekindlust ja mõistmist ning seda praktiseeritakse sageli vaimseks arenguks.
- Mantra Meditation hõlmab sõna või lause vaimset või heli, mis peaks viima meele rahustamiseni ja aitama sügavamat sisemist rahulikkust.
- Vipassana meditatsioon on üks vanimaid meditatiivseid tehnikaid, mis peaksid andma ülevaate elu tegelikust olemusest, edendades enesejälgimist ja tõstes teadlikkust mõtetest, tunnetest ja keha aistingutest.
Nende meetodite tõhusus varieerub sõltuvalt individuaalsetest eesmärkidest ja nõuetest. Näiteks leiti mitmes uuringus, et teadlikkuse meditatsioon on eriti efektiivne stressi, ärevuse ja depressiooni ravis, samal ajal kui transtsendentaalsel meditatsioonil võib olla positiivne mõju südame -veresoonkonna haigustele.
Meditatsioonimeetodi valimine peaks põhinema isiklikel eelistustel, juhiste ja koolitusvõimaluste kättesaadavusel, samuti inimese konkreetsetel eesmärkidel. On oluline, et iga meditatsiooni vorm saaks regulaarse praktika korral aidata kaasa vaimse ja füüsilise tervise parandamisele.
Juhtumianalüüsid ja uurimistulemused: tõendusmaterjalid meditsiinilise rakenduse mateeria vaimse paranemise kohta
Viimastel aastatel on arvukalt uuringuid ja uuringuid uurinud meditatsiooni ja vaimse paranemismeetodite mõju füüsilistele ja vaimse tervise seisunditele. Märkimisväärne osa neist uuringutest pakub kindlaid tõendeid selle kohta, et vaimu-levimise lähenemisviisidel on terapeutiline väärtus erinevates meditsiinilistes kontekstides.
An metaanalüüs 2011. aastast, mis avaldati ajakirjas Psychosomatic Research, uuriti teadlikkuse meditatsiooni mõju hirmu ja depressiooni sümptomitele. Kokku 39 uuringu analüüs, kus osales üle 3500 osaleja, näitas, et teadlikkuse meditatsioon võib märkimisväärselt aidata vähendada mõlema seisundi sümptomeid.
Teises ajakirjas The Journal of American Heart Associationis avaldatud uuringus uurisid teadlased transtsendentaalse meditatsiooni mõju südame -veresoonkonna haigustele. Tulemused näitasid, et regulaarne meditatsioon võib põhjustada kõrge vererõhu vähenemist, madalama südameataki ja insuldi riski, aga ka üldist paremat südame tervist.
- Neuroteaduslik perspektiiv: Aju aktiivsuse uurimine meditatsiooni ajal funktsionaalse magnetresonantstomograafia (FMRI) ja elektroentsefalograafia (EEG) abil on näidanud, et meditatsioon põhjustab aju struktuuri muutusi. Piirkonnad, mis on seotud tähelepanu, emotsionaalse tasakaalu ja enesekindlusega, näitavad suurenenud aktiivsust ja muutunud rohutihedust.
- psühholoogiline mõju: Erinevad uuringud viitavad sellele, et sellised meditatsioonitehnikad nagu teadvus või teadlikkuse harjutused võivad aidata kaasa stressi sümptomite, ärevuse, depressiooni ja PTSD leevendamisele, edendades positiivseid muutusi kognitiivsetes protsessides ja aju stressireaktsioonivõime.
- Füsioloogiline mõju: Uurimistulemused näitavad, et regulaarne meditatsioon võib tugevdada immuunsussüsteemi, vähendada vererõhku ja vähendada kehas põletikulisi protsesse. Neid mõjusid võib seostada kortisooli taseme vähenemisega ja parandada stressi juhtimist.
Need uuringud näitavad selgelt, et meditatsiooni ja muude vaimsete tehnikate praktikal on potentsiaal paraneda nii füsioloogilisele kui ka psühholoogilisele tasemele. Transdistsiplinaarne lähenemisviis tänapäeva meditsiinis, mis ühendab traditsioonilisi meetodeid ja kaasaegset teadust, saab selliste tulemuste kaudu tugeva empiirilise aluse.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et meditatsioon esindab sügavat ja teaduslikult mõistlikku tava, mille positiivset mõju ei tohi alahinnata inimese ajule ja füüsilisele tervisele. Projekteeritud meetodid ja uurimistulemused rõhutavad meditatsioonitehnika mitmekesisust ja kohanemisvõimet, mis võimaldab inimestel valida neile kõige sobivam praktika. Lisaks kinnitavad juhtumianalüüsid mõistuse võimsat rolli füüsiliste piiride ületamisel ja tervendamisprotsesside edendamisel. Pole kahtlust, et meditatsiooni integreerimine igapäevaelusse ja raviplaanides võib anda väärtusliku panuse heaolu ja tervenemise suurendamisse. Kasvavaid teaduslikke tõendeid silmas pidades on aeg, et ühiskond tunnistaks selle aastatuhandete olulisust ja tunnistab selle rakendust mitte ainult vaimseks, vaid ka meditsiiniliselt oluliseks sekkumiseks.allikad ja täiendav kirjandus
viited
- Lutz, A., Slagter, H. A., Dunne, J. D., ja Davidson, R.J. (2008). Tähelepanu ning aju ja käitumise reguleerimine. Nature Reviews Neuroscience , 9 (7), 449-463.
- Hölzel, B. K., Carmody, J., Vangel, M., Congleton, C., Yerramsetti, S. M., Gard, T., ja Lazar, S.W. (2011). Mindfulnessi praktika põhjustab täiskasvanute aju struktuuri muutusi. psühhiaatrilised uuringud: Neuromaging , 191 (1), 36-43.
- Tang, Y.Y., Hölzel, B.K., ja Posner, M.I. (2015). Mindfulnessi meditatsiooni neuroteadus. Loodusülevaated Neuroscience , 16 (4), 213-225.
uuringud
- Zeidan, F., Johnson, S. K., Diamond, B. J., David, Z., ja Goolkasian, P. (2010). Mindfulness meditatsioon parandab tunnetust: tõendid lühikese meditatsioonikoolituse kohta. teadvus ja tunnetus , 19 (2), 597-605.
- Lazar, S. W., Kerr, C. E., Wassman, R. H., Grey, J. R., Greve, D.N., Treadway, M. T., McGarvey, M., Quinn, B. T., Dusek, J. A., Benson, H., Rauch, S.L., Moore, C.I. ja Fiscl, B. (2005). Meditatsioonielamus on seotud suurenenud kortikaalse paksusega. Neuroreport , 16 (17), 1893-1897.
Edasine kirjandus
- Kabat-Zinn, J. (2013). Tervislik meditatsiooni kaudu: MBSR -iga iseenda raamat. Fischer Taschenbuch Verlag . (Algsed teosed avaldatud 1990)
- Brantley, J. (2007). Algajatele mõeldud teadlikkus: õrn tee sisemisele rahule. arbor verlag .
- Wallace, B.A. (2006). Tähelepanurevolutsioon: keskendunud meele jõu avamine. tarkuseväljaanded .
- Hanson, R., ja Mendius, R. (2009). Buddha aju: õndsuse, armastuse ja tarkuse praktiline neuroteadus. New Harbingeri väljaanded .