Autogeenne koolitus: isehüpnoos igapäevaelu jaoks
Autogeenne koolitus: isehüpnoos igapäevaelu jaoks
Maailmas, mida iseloomustab stress ja rahutus, otsivad paljud tõhusaid viise lõõgastumiseks ja sisemiseks rahulikuks. Autogeenne treenimine, mis on isehüpnoos, pakub selle eesmärgi saavutamiseks teaduslikult mõistlikku lähenemist. See meetod, mis töötati välja 20. sajandi alguses, põhineb eeldusel, et mõistus suudab põhjustada sügava füüsilise ja psühholoogilise lõdvestuse olekut. Arvestades teadusringkondade kasvavat tunnustust, uurib meie artikkel, kui tõhus on autogeenne koolitus, eriti stressiga toimetuleku osas. Me valgustame nii ajaloolist arengut kui ka teoreetilisi aluseid, samuti selle tehnoloogia tõhusust, mida kinnitavad uuringud. Lisaks pakume praktilisi juhiseid autogeense treeningu integreerimiseks samm -sammult igapäevaellu ja paneme seeläbi aluse parema elukvaliteedi jaoks. Sukelduge autogeense väljaõppe maailma ja avastage, kuidas isehüpnoos võib mõjutada teie igapäevast kaevu.
Autogeense koolituse põhitõed: ajalooline areng ja teoreetiline taust
Berliini psühhiaater Johannes Heinrich Schultz töötasid 1920. aastate alguses välja autogeense koolituse (AT), mis põhineb automaatsetel harjutustel põhinevatel harjutustel, töötasid välja 1920. aastate alguses. Schultz avastas, et hüpnoosis üle viidud inimesed teatasid meeldivatest füüsilistest aistingutest. Seejärel töötas ta välja süstemaatilise treeningprogrammi, millega inimesed saavad neid aistinguid ise hüpnoosita põhjustada. Schultzi mõjutas märkimisväärselt tema õpetaja Oskar Vogti enesehüpnoosi eksperimentaalne töö.teoreetiline taust: autogeenne treenimine põhineb eeldusel, et keha ja vaimu vahel on loomulik seos. Vaimsed harjutused on mõeldud kehas lõõgastusreaktsiooni käivitamiseks, mis soodustab psühholoogilist ja füüsilist kaevu. See tehnika tugineb rahuliku seisundisse sattumiseks idee ja iseenda võimalusele. Tavaliselt hõlmab see harjutusi, mis keskenduvad rasketele ja kuumatunnetustele erinevates kehaosades, st sügava lõdvestuse saavutamiseks.
Autogeenne treenimine on jagatud kaheks etapiks: madalam tase ja ülemise tase . Alamkooli eesmärk on saavutada füüsiline lõdvestus lihtsate enesekindluste kaudu. See hõlmab harjutusi, mis keskenduvad jäsemete, südamelöögi, hingamise, kõhu- ja peakuumuse rasketele ja kuumuse tajumisele. Selle eesmärk on süvendada ja suurendada psühholoogilisi lõdvestusprotsesse, näiteks visualiseeritud harjutuste kaudu isikliku arenguga.
AT peetakse hõlpsasti õppimiseks ja seda saab iseseisvalt kasutada pärast esialgset õppefaasi. Seda kasutatakse erinevates valdkondades, sealhulgas stressiga toimetulek, hirmude vähendamine, unekvaliteedi paranemine ja üldise tervise edendamine.
Autogeenne koolitus on leidnud teadusliku äratundmise ja seda kasutatakse sageli psühhoteraapia ja psühhosomaatika osana. Erinevad uuringud näitavad selle tõhusust stressi ja hirmu vähendamisel, samuti regulaarse kasutamise heaolu parandamisel.
- arendas John Heinrich Schultz 1920. aastatel
- põhineb füüsilise lõdvestuse tekitamiseks iseenda suhkrustatsiooni põhimõttel
- Jagatud alumisel ja ülemisel tasemel, konkreetsete eesmärkidega füüsilise ja psühholoogilise lõõgastumise eesmärkidega
Teaduslik hindamine: autogeense koolituse tõhusus stressi juhtimisel
Mitmed teaduslikud uuringud kinnitavad autogeenset koolitust (AT) olulist tõhusust stressiga toimetulemisel ja lõõgastumise soodustamisel. Teadustöö, mis tegeleb AT mõjudega, kinnitavad stressi sümptomite vähenemist ja regulaarse kasutamise korral üldise kaevu paranemist.
mõju füsioloogilistele stressimarkeridele: Autogeense treeningu positiivne mõju füsioloogilistele parameetritele nagu pulss, vererõhk ja kortisooli tase on näidatud erinevates uuringutes. Neid parameetreid peetakse keha stressi näitajateks. Uuringud näitavad, et südame löögisageduse ja vererõhu korral, mis näitab sümpaatilise närvisüsteemi vähenemist, mis aktiveeritakse stressirohketes olukordades.
Psühholoogiline mõju: lisaks füsioloogilistele mõjudele on autogeensel koolitusel ka oluline mõju vaimsele tervisele. Programmides osalejad teatavad sageli suurenenud stressiresistentsusest, paranenud unekvaliteedist ja ärevuse sümptomite vähenemisest. Need psühholoogilised parandused aitavad stressi toimetulekule märkimisväärselt kaasa.
- keskendumisvõime parandamine
- Psühhosomaatiliste kaebuste vähendamine
- Suurenenud jõudlus ja paranenud meeleolu
Metaanalüüs, mis uuris autogeense treenimise tõhusust erinevates kontekstides, kinnitas AT positiivset mõju stressi vähendamisel. Sai selgeks, et mõju on tuvastatav nii lühiajalise kui ka pikaajalise rakenduse korral. Eriti pikaajalised mõjud on AT olulise eelise, kuna need näitavad stressiga tegelemise jätkusuutlikku paranemist.
Uuringud rõhutavad, et autogeenne treenimine on tõhus vahend stressiga toimetulemiseks, positiivne mõju nii psühholoogilisele kui ka füsioloogilisele tasemele. On selge, et AT mängib olulist rolli ennetava tervise edendamisel ja esindab väärtuslikku tehnoloogiat elukvaliteedi parandamiseks.
Praktilised juhised: Autogeense koolituse samm-sammuline rakendamine igapäevaelus
Autogeenne treenimine (AT) on lõdvestustehnika, mis põhineb isehüpnoosil ja autodel autodele, et soodustada lõõgastust ja vähendada stressi. AT -le igapäevaelus nõuab süstemaatilist treeningut ja selle võib jagada kolmeks peamiseks etapiks: ettevalmistamine, harjutamine ja süvendamine. Kõik need sammud on AT edukaks kasutamiseks hädavajalikud.
Ettevalmistamise faas:
- Valige vaikne, hädavajalik koht.
- Planeerige harjutus kindlatel aegadel, eelistatavalt hommikul ja õhtul.
- Võtke mugav suhtumine kas istudes või valetades.
- Valige lühike valem või kinnitus, mida korratakse treeningu ajal.
treeningfaas:
- Alustage keha lõdvestamiseks sügavatest, rahulikest hingetõmbegadest.
- Keskenduge valitud valemile ja korrake seda vaimselt.
- Kujutage valemi mõju oma kehale (nt kuumus või raskusaste).
- Viige harjutus regulaarselt läbi 5-10 minutit päevas.
süvenemisfaas:
- Laiendage harjutamise aega järk -järgult 20 minutini.
- Integreerige efekti intensiivistamiseks eriharjutused erinevate kehaosade jaoks.
- Kasutamine tehnikates, eriti stressirohketes olukordades.
- Kogege järkjärgulist lõdvestusmõju füüsilisel ja psühholoogilisel tasandil.
Autogeense koolituse tõhusus nõuab järjepidevust ja kannatlikkust. Progresseerub sageli alles pärast regulaarset harjutamist mitme nädala jooksul. Eeliste optimaalseks kasutamiseks võib olla kasulik kaaluda täiendavaid professionaalseid juhiseid või osaleda erikursustel. Meetodite kohandamine isiklike vajaduste ja eelistustega on keskne.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et autogeenne treenimine on väärtuslik ja teaduslikult hästi alustatud iseenda -kehaenergia meetod, mis võib tõhusalt kaasa aidata toimetulekule ja parandamisele. Oma mõistliku ajaloolise arengu ja hästi põhjendatud teoreetilise raamistiku tõttu pakub see iseendahüpnoosile hästi läbimõeldud lähenemist, mis on eriti väärtuslik tänapäeva kiiretel aegadel. Teaduslik hindamine rõhutab positiivset mõju kasutaja vaimsele ja füüsilisele seisundile, samas kui praktilised juhised võimaldavad hõlpsalt igapäevaelusse integreerumist. Siiski on oluline pidevalt oma praktikaga tegeleda ja võimalusel otsida professionaalseid juhiseid, et kasutada autogeense koolituse täielikku potentsiaali. Lõppkokkuvõttes pakub autogeenne treenimine igale inimesele võimas tööriist isehoolduseks, mille edu sõltub suuresti regulaarsest ja kohusetundlikust rakendusest.allikad ja täiendav kirjandus
viited
- Schultz, J.H. (1932). Autogeenne treenimine (kontsentraanitav isepinge) . Thieme.
- Stetter, F., & Kupper, S. (2002). autogeenne koolitus: juhend harjutamiseks. psühhoterapeut, 47 (2), 67-77.
teaduslikud uuringud
- Linden, W., Lenz, J.W., & Con, A. H. (1994). Autogeense lõdvestamise tõhusus tervishoiutöötajates tööajal. Journal of Behavioral Medicine, 17 (3), 245-258.
- De Paula Couto, M.C.P., Ziegelmann, P.K., & Ertel, S. (2009). metaanalüütiline ülevaade autogeense väljaõppe tõhususe kohta tervise edendamise ja ennetamise osana. Journal of Health Psychology, 17 (3), 162-169.
Edasine kirjandus
- Stetter, F. (2013). Autogeenne koolitus - teoreetilised põhitõed ja praktika juhised. Stuttgart: Schattauer.
- Hoffmann, B. (2010). Autogeenne koolitus ja progressiivne lõõgastus: erikoolihariduse lõõgastusprotseduur. München: Ernst Reinhardt Verlag.
- Walnöfer, H. (1990). autogeenne koolitus: käsiraamat laste ja noorukite harjutamiseks. Weinheim: Beltz.