Molekulaarne gastronoomia: teadus kohtub toiduga
Molekulaarne gastronoomia: teadus kohtub toiduga
molekulaarne gastronoomia: teadus vastab toidule
Molekulaarne gastronoomia on termin, mis on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks. See on uuenduslik praktika, kus nõude valmistamise ja esitlemise parandamiseks kasutatakse teaduslikke meetodeid ja leide. Molekulaarse gastronoomia abil on ületatud traditsioonilise kulinaaria kunsti piirid ning luuakse põnevaid aroomide ja tekstuuride kombinatsioone.
molekulaarse gastronoomia algused
Molekulaarse gastronoomia juured on jõudnud 1980ndatest. Sel ajal hakkasid mõned kokad, nagu prantsuse kokk Pierre Gagnaire ja Hispaania peakokk Ferran Adrià, oma roogade parandamiseks kasutama eksperimentaalseid tehnikaid ja koostisosi. See oli liikumise algus, mis viis kulinaarse kunsti uuele tasemele.
molekulaarse gastronoomia põhitõed
Molekulaarne gastronoomia põhineb toidu füüsiliste ja keemiliste omaduste mõistmisel. See viitab keetmise ajal toimuvate füüsikaliste ja keemiliste muunduste uurimisele. Teaduse ja tehnoloogia abil saavad kokad manipuleerida toidu koostisega ja luua uusi maitsekogemusi.
Molekulaarse gastronoomia oluline aspekt on lisandite ja kemikaalide kasutamine roogade tekstuuri ja esitlemise parandamiseks. Selle hästi tuntud näide on paksendaja ksantaan, mida kasutatakse kastmete ja suppide stabiliseerimiseks või neile kreemja konsistentsi saamiseks.
molekulaarse gastronoomia tööriistad
Molekulaarse gastronoomia põhimõtete kasutamiseks vajavad kokad spetsiaalseid tööriistu ja seadmeid. Üks tuntumaid uuendusi on lämmastiku kasutamine. Toidu sukeldades vedelasse lämmastikku (-196 ° C), saate külma sekundite jooksul ja saada huvitava tekstuuri. See võimaldab toota külmutatud magustoite või roogade paigutust suitsuga.
Veel üks oluline molekulaarne gastronoomia tööriist on tolmuimeja. See seade võimaldab toitu tolmuimeda, mis võib põhjustada paremat vastupidavust ja maitset. Õhu eemaldamisega on aroomid paremini säilinud ja toodet saab kauem säilitada.
molekulaarse gastronoomia uuenduslikud tehnikad
Molekulaarne gastronoomia pakub mitmesuguseid uuenduslikke tehnikaid, mis pole traditsioonilises köögis saadaval. Nende hulka kuulub:
Spherization
Sfääristamine on tehnika, milles vedelikud teisendatakse väikesteks kuuliks. Seda tehakse naatriumlinaadi ja kaltsiumkloriidi kasutamisel. Sukeldades selle naatriumialginaadi lahuses, moodustub välimine kiht, mis muutub kaltsiumkloriidiga kokkupuutel fikseeritud kuuliks. Seda tehnoloogiat kasutatakse sageli kastmete või suppide serveerimiseks väikeste kaaviaripallide kujul.
emulsioonid
Emulsioonid on oluline meetod molekulaarses gastronoomias, mis võimaldab vedelikke stabiliseerida ja üksteisega segada. Selle näide on letsitiini lisamine vedelikule vahu tekstuuri loomiseks. Emulsioonitehnikaid kasutades saavad kokad oma roogadesse tuua uusi tekstuure ja maitseid.
SOUS-Video
kasutamine
SOUS-Video meetod on oluline meetod molekulaarses gastronoomias, milles toidud suletakse kilekottides ja keedetakse seejärel madalal temperatuuril. Selle tulemusel jäävad looduslikud maitsed ja mahlad, mis põhjustavad maitse intensiivsust. See tehnika võimaldab kokkadel toitu teha ja säilitada samal ajal oma tekstuuri.
molekulaarse gastronoomia mõju kulinaarsele maailmale
Molekulaarne gastronoomia on kulinaarset maailma jätkusuutlikult muutnud. Teaduslikke põhimõtteid ja tehnikaid kasutades saavad kokad luua uusi maitsekombinatsioone ja tekstuure, mis olid varem mõeldamatud. Sellel uuendusel pole mitte ainult viisi, kuidas me mõtleme ja räägime toidust, vaid muudab ka tööstust ise.
Molekulaarse gastronoomia teine mõju on toidu teadusliku mõistmise edendamine. Kokkadest saavad "köögiteadlased", kes uurivad ja kasutavad toidu parandamiseks toidu füüsilisi ja keemilisi omadusi. See on põhjustanud suuremat huvi toidute teaduslike uuringute vastu ning lõpetada kokkade ja teadlaste vaheline koostöö.
arutelu molekulaarse gastronoomia üle
Vaatamata oma edule on molekulaarne gastronoomia põhjustanud ka kriitikat ja arutelusid. Mõned kriitikud väidavad, et kemikaalide ja lisandite kasutamine molekulaarses gastronoomias mõjutab toidu loomulikku ja tervislikku pilti. Samuti väidavad nad, et molekulaarse gastronoomia katsed jätavad sageli ära nõude traditsioonilise ettevalmistamise ja maitsmise.
Sellegipoolest on ka palju molekulaarse gastronoomia toetajaid, keda näete kulinaarse maailma laiendamiseks ja rikastamiseks. Nad väidavad, et teaduslike põhimõtete ja tehnikate kasutamine võimaldab kokadel viia nende loovus ja meisterdada uuele tasemele.
fazit
Molekulaarne gastronoomia on põnev ja uuenduslik praktika, milles teadus ja toit kohtuvad. See muudab seda, kuidas me toidust mõtleme ja räägime, ning avab kokkadele uusi võimalusi oma roogade parendamiseks. Selliste tööriistade nagu lämmastik ja tolmuimejad, samuti tehnikad nagu sfääristamine ja sous-video, võimaldab molekulaarne gastronoomia täiesti uusi maitsekogemusi. Ehkki see põhjustab poleemikat, on see kulinaarset maailma jätkusuutlikult muutnud ja juhib jätkuvalt uuendusi kulinaarias.
Veel loodusliku ja tervisliku toitumise kohta leiate meie nõustamisajakirjast ein -heilpraktiker.com
Kommentare (0)