Teravilja tüübid: nisust kuni kinoani

Teravilja tüübid: nisust kuni kinoani

Teravilja tüübid: nisust kuni kinoani

Teraviljamaailm on koduks väga erinevatele teraviljadele, millest paljud mängivad meie toitumises olulist rolli. See artikkel annab ülevaate mõnest tuntuimast teraviljast, alates nisust kuni kinoani. Keskendume iga teravilja liigi päritolule, omadustele ja kasutusaladele.

Nisu

Nisu on üks vanemaid ja tähtsamaid teravilju maailmas. See kuulub perekonda Triticum ja seda kasutatakse kõrge gluteenisisalduse tõttu sageli leiva, küpsetiste ja pasta valmistamiseks. Nisu on saadaval paljudes erinevates sortides, sealhulgas kõva, pehme ja speltanisu.

Päritolu ja kasvatamine

Nisu juured on Lähis-Idas ja see kodustati tuhandeid aastaid tagasi. Tänapäeval kasvatatakse nisu mitmel pool maailmas, eriti Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja Indias. Ideaalsed kliimatingimused nisu kasvatamiseks on jahe kevad- ja suvetemperatuur ning piisav sademete hulk.

Omadused

Nisuterad on piklikud ja neil on kaitsev väliskiht, mida nimetatakse kestaks. Kesta all on nisu tuum, mis koosneb endospermist, idudest ja kliidest. Endosperm on jahu põhikomponent ja sisaldab enamikku süsivesikuid, valke ning mõningaid vitamiine ja mineraalaineid.

kasutada

Nisu kasutatakse sageli leiva, küpsetiste, pasta ja teravilja valmistamiseks. Jahu saadakse nisuterade jahvatamisel ja see võib olenevalt teravilja liigist olla valge või täistera. Täistera nisujahu sisaldab ka kliisid ja idusid, muutes selle toitvamaks. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks.

rukis

Rukis on tugev teravili, mis areneb eriti hästi külmemas kliimas. See kuulub perekonda Secale ja seda kasutatakse sageli leiva, viski ja loomasööda tootmiseks. Rukkileival on iseloomulik maitse ja tihe tekstuur.

Päritolu ja kasvatamine

Rukis on pärit Lääne-Aasiast ja Ida-Euroopast ning seda on kasvatatud üle 4000 aasta. Ta on eriti hästi kohanenud külmade ja märgade tingimustega ning kasvab hästi muldadel, mis on teiste teraviljade jaoks liiga toitainevaesed. Rukist kasvatatakse peamiselt Põhja- ja Ida-Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Omadused

Rukki terad on väiksemad kui nisu terad ning neil on palju kiudaineid ja mineraalaineid. Rukkis on ka väiksem gluteenisisaldus kui nisul, mis annab talle iseloomuliku tiheduse. Terad on ümbritsetud lahtise kestaga, mida saab jahvatamise käigus kergesti eemaldada.

kasutada

Rukist kasutatakse sageli leiva valmistamiseks, eriti Põhja-Euroopas. Rukkijahul on iseloomulik maitse ja seda segatakse küpsetusomaduste parandamiseks sageli nisujahuga. Rukist kasutatakse ka viski tootmiseks ja loomasöödana.

oder

Oder on üks vanimaid kultiveeritud teravilju ja seda kasvatati tuhandeid aastaid tagasi. See kuulub perekonda Hordeum ja seda kasutatakse õlle, loomasööda ja erinevate toiduainete tootmiseks.

Päritolu ja kasvatamine

Oder on pärit Lähis-Idast ja seda on kasvatatud üle 10 000 aasta. See on hästi kohanenud erinevate kliimatingimustega ja seda kasvatatakse mitmel pool maailmas, sealhulgas Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Aasias.

Omadused

Odra terad on ovaalsed ja neil on kõva välimine kiht, mida nimetatakse kestaks. Terad koosnevad endospermist, idudest ja aleuroonikihist. Odra gluteenisisaldus on madalam kui nisul ja rukkil ning see sisaldab heas koguses kiudaineid ja mineraalaineid.

kasutada

Otra kasutatakse sageli õlle valmistamiseks. Õlle valmistamisel terad esmalt leotatakse ja idandatakse, et vabastada ensüümid, mis muudavad tärklise suhkruks. Seejärel idandatud terad kuivatatakse ja enne kääritamiseks kasutamist linnastatakse. Odra kasutatakse ka suppide, hautiste ja salatite koostisosana ning seda kasutatakse loomasöödana.

Kaer

Kaer on eriti toitaineterikas teravili ja seda kasutatakse sageli müsli, putru ja loomasööda valmistamiseks. Kaer kuulub Avena perekonda ja on eriti tuntud oma kõrge kiudainete ja mineraalide sisalduse poolest.

Päritolu ja kasvatamine

Kaer on pärit Lähis-Idast ja seda on kasvatatud üle 3000 aasta. See kasvab hästi jahedamas kliimas ja on eriti hästi kohanenud niiskete muldadega. Kaera kasvatatakse mitmel pool maailmas, sealhulgas Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias.

Omadused

Kaera terad on väikesed ja neil on kõva välimine kiht, mida nimetatakse kestaks. Terad koosnevad endospermist, idudest ja kliidest. Kaer sisaldab vähe gluteeni ja palju lahustuvaid kiudaineid, mida nimetatakse beeta-glükaanideks, mis on näidanud, et need alandavad kolesterooli.

kasutada

Kaera kasutatakse sageli müsli, putru ja küpsetiste valmistamiseks. Teradest saab jahvatada ka jahu, millest valmistatakse leiba ja muid küpsetisi. Kaerahelbeid kasutatakse ka batoonide, küpsiste ja magustoitude koostisosana. Kaera kasutatakse ka loomasöödana, eriti hobuste puhul.

Kinoa

Kinoa on pseudoteravili, mis pärineb Andide mägedest Lõuna-Ameerikas. See kuulub perekonda Chenopodium ja on tuntud oma kõrge valgusisalduse ja gluteenivabade omaduste poolest. Kinoa on viimastel aastatel populaarsust kogunud ja seda peetakse sageli tervislikuks alternatiiviks teistele teradele.

Päritolu ja kasvatamine

Inkade poolt üle 5000 aasta tagasi kasvatatud kinoa oli Andide piirkondades oluline toit. Tänapäeval kasvatatakse kinoat mitmel pool maailmas, sealhulgas Boliivias, Peruus, Ecuadoris ja USA-s. Kinoa kasvab hästi jaheda kuiva kliimaga piirkondades ja vajab vähe vett.

Omadused

Kinoa terad on väikesed, ümarad ja neil on välimine kiht, mida nimetatakse saponiinikihiks, millel on mõru maitse ja mis tuleb enne tarbimist eemaldada. Kinoa on rikas valkude, kiudainete, raua, magneesiumi ja paljude teiste toitainete poolest. Kinoa on ka gluteenivaba, mistõttu sobib see inimestele, kellel on tsöliaakia või gluteenitalumatus.

kasutada

Kinoat kasutatakse sageli lisandina, salatites, suppides ning taime- või vegantoitude peamise koostisosana. Terad võivad olla keedetud või idandatud ning neil on mahe pähkline maitse. Kinoat jahvatatakse ka jahuks ning seda kasutatakse leiva, pasta ja küpsetiste valmistamiseks.

—
Selles artiklis oleme andnud ülevaate erinevatest teraviljatüüpidest nisust kuni kinoani. Igal teraviljal on oma omadused, kasutusalad ja kasu tervisele. Olgu selleks traditsiooniline nisuleib, tihe rukkileib, linnaseline odraõlu, toitev kaer või valgurikas kinoa – iga teraviljaliik mängib meie toitumises olulist rolli ja aitab kaasa meie igapäevaste toidukordade mitmekesisusele.

Loodusliku ja tervisliku toitumise kohta saad rohkem teada meie giidiajakirjast Teie-Heilpraktiker.com