Prantsusmaa teadlased on väljendanud kergendust, et paremäärmuslik partei Rassemblement National (RN) sai eilsetel üldvalimistel lüüa. Selge võitja puudumine kujutab aga teadlaste jaoks ebakindlust ja paljud ei usu, et uus administratsioon annaks positiivse panuse teadustöösse ja kõrgharidusse.

Pärast esimese hääletusvooru võitmist 30. juunil arvati RN võitma enamuse ning teadlased kartsid, et see võib tähendada teadusuuringute eelarvete kärpimist, sisserände ohjeldamist ja laiaulatusliku kliimaskepsise sissetoomist Prantsuse Rahvusassambleesse. Kuid partei saavutas eilsel teisel hääletusel üllatuslikult kolmanda, vasakpoolse Nouveau Parti Populaire'i (NPF) ja Keskansambli järel – liit, kuhu kuulus president Emmanuel Macroni renessansipartei. Kumbki juhtrühm ei saanud absoluutset enamust ja nad peavad nüüd valitsuse moodustamiseks läbirääkimisi pidama.

"Oleme katastroofi ära hoidnud," ütleb immunoloog ja Prantsuse Teaduste Akadeemia president Alain Fischer. "Nüüd võib loota, et rahvusvahelised teadlased jätkavad tööd Prantsusmaal." Kuid pole selge, kas tulemus on teadlaste jaoks tõesti võit, lisab ta. "Me ei tea, kes hakkab valitsema, kuid ma ei oota meie jaoks suuri poliitilisi muudatusi. Teadus ja haridus on Euroopa ja Prantsusmaa parlamendikampaaniatest puudunud ning eelarvepiirangud tähendavad, et teadusuuringud ei ole prioriteediks."

Hirm paremäärmuslaste ees

Eelmisel kuul kutsus Macron üles kibedat lüüasaamist Euroopa Liidu parlamendivalimised uued riigikogu valimised. Teadlased on häälekalt avaldanud paremäärmuslaste võidu võimalikku mõju. Arvamusartikkel ajalehesLe Monde, allkirjastasid Nobeli preemia laureaadid ja sajad teised teadlased, hoiatati muu hulgas teadlaste ja üliõpilaste viisapiirangute ning akadeemilise vabaduse ohtude eest.

"RN on meie sektorile pikka aega ohtu kujutanud," ütleb ametist lahkuv teadusminister Sylvie Retailleau. "Tuleb lihtsalt vaadata, mis juhtus kõrghariduse ja teadusega pärast paremäärmuslaste võitu Ungaris ja Poolas." Ungari ülikoolid on viimastel aastatel üha vähem autonoomne muutuda.

RN võit oleks kujutanud endast ohtu rahvusvahelisele koostööle ja rahastamisele, sealhulgas sihtasutuste kontrollile, lisab Retailleau. "Isolatsioon ei ole valik. Me ei saa toimida ilma teadlaste, üliõpilaste ja ideede vaba vahetuseta."

RN-i programm nõudis avalike kulutuste kiiret ja lühiajalist suurendamist, mis "piiraks teadusuuringuid ja muid investeeringuid. Enim kannataksid humanitaar- ja sotsiaalteadused, kliimauuringud ja üleminek taastuvenergiale. Mitmed RN-i poliitikud on avalikult kliimaskeptilised," ütleb Retailleau.

Ettevaatlikult optimistlik

Eilsete valimiste tulemus leevendab osa neist kartustest. "Teadusministeerium jääb tõenäoliselt eksisteerima, samas kui RN oleks valimised võitnud, oleks see peaaegu kindlasti kadunud," ütles Prantsuse teadlaste seltside ja 12 ühenduse president Patrick Lemaire.

Lemaire usub, et teadusel läheb uue juhtimise all paremini kui renessansipartei ajal. Kui NPF on suurim parlamendirühm, võiks uus valitsus keskenduda rohkem keskkonna- ja energiaüleminekutele ning toetada paremini teadust ja kõrgharidust kui tema eelkäija, lisab ta. Lemaire loodab ka, et teaduslikke teadmisi kasutatakse avaliku poliitika kujundamisel.

Teised teadlased on vähem optimistlikud. Prantsuse Rahvusliku Teadusuurijate Liidu (SNCS-FSU) peasekretär Boris Grak kartis palju hullemat valimisprognoosi, kuid ei oota siiski lähiaastatel Prantsuse teadusele suuri ootusi. "Kaks aastat tagasi mõistsid kõik suuremad tööstusriigid vajadust investeerida teadusuuringutesse," ütleb ta. "Saksamaa, USA, Hiina, Jaapan ja Korea on kõik oma kulutusi suurendanud, kuid Prantsusmaa mitte. Mõju hakkas siin tunda andma juba 10 aastat tagasi ja kui radikaalseid meetmeid ei võeta, jätkab publikatsioonide, teadlaste ja doktorantide arvu langus Prantsusmaal."

"Uuel valitsusel on ilma selge häälteenamuseta muid lühiajalisi prioriteete."