Ookeanide hapestumine: alahinnatud probleem
Ookeanide hapestumine: alahinnatud probleem
Sissejuhatus
Ookeanhappeliseerimine on globaalne trend, mis muutub üha murettekitavamaks. Kuna suureneva süsinikdioksiidi sisaldavate heitkoguste atmosfääris on toodud toode, põhjustab see mereökosüsteemides olulisi muutusi ja pikaajalisi kahjustusi. Vaatamata halvenevatele tingimustele ja mõjudele on mere hapestamine alahinnatud probleem, mis tuleb kiiresti keskenduda globaalsele tähelepanule.
Mis on ookeani hapestumine?
Ookeani hapestamine viitab keemilisele protsessile, kus süsinikdioksiid (CO2) reageerib atmosfäärist mereveega ja moodustab süsinikdioksiidi. Osa sellest süsinikdioksiidist jaguneb vesinikuioonideks ja vesinikkarbonaadiioonideks. Vesinikuioonide suurenemine meres tähendab, et pH väärtus väheneb, mis muudab vee happelisemaks.
Tervislik ja stabiilne mereökosüsteem sõltub teatud pH -st. Kui pH langeb ja vesi muutub happelisemaks, võib sellel avaldada tõsist mõju mereelu tervisele ja ellujäämisele.
ookeanide seisund
Ookeanid katavad enam kui 70% Maa pinnast ja mängivad globaalse kliima reguleerimisel üliolulist rolli. Nad imavad suure osa inimestest, kes on põhjustatud süsinikdioksiidi heitkogustest ja toimivad seega globaalse soojenemise vastu.
Viimaste hinnangute kohaselt on ookeanid alustanud umbes kolmandiku kogu inimese süsinikdioksiidi heitkogustest alates industrialiseerimise algusest. Kuid see on põhjustanud ookeanide pH vähenenud umbes 0,1 ühikut, mis vastab happe happesuse suurenemisele 30%. Eeldatakse, et see suundumus vähendab CO2 heitkoguseid ilma otsustavate meetmeteta. ookeani hapestamise mõju
Ookeanide hapestusel on kaugeleulatuv mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja meretoidu ahelale, millel võivad olla tõsised ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed.
mõju mereelule
Ookeani hapestumine mõjutab kõige rohkem Okeaania organisme, eriti neid, mis vajavad oma kestade või luustiku moodustamiseks kaltsiumkarbonaati. See hõlmab korallid, rannakarbid, teod ja erinevat tüüpi planktoni.
Merevee vesinikuioonide suurenemine häirib nende võimet moodustada ja säilitada kaltsiumkarbonaati, mis ohustab nende ellujäämist. On teada, et ookeani hapestumine mõjutab paljude mereorganismide kasvu, paljunemist ja ellujäämist.
Lisaks näitavad uuringud, et ookeanide hapestamine võib mõjutada ka mõne mereelu käitumist, häirides selle sensoorseid oskusi. Sellised muudatused võivad mõjutada mereelukate võimet leida toitu, leida partnereid ja vältida kiskjaid. mõju kalapüügi tootmisele ja mereandide pakkumisele
Ookeanide hapestamine võib mõjutada ka mereandide globaalset tootmist ja pakkumist. Suur osa globaalsest kalapüügi ja vesiviljeluse toodangust sõltub otseselt või kaudselt organismidest, mida mõjutab ookeani hapestumine.
Korallriffide langus ja seal elavatel liikidel oleks kalapüügile negatiivne mõju, eriti troopilistes piirkondades, kus paljud inimesed sõltuvad kalapüügi ja kalakasvatusest. Austrid, kestad ja muud koorikloomad võivad mõjutada ka ookeani hapestamist, mis muudab ookeani hapestamise ka tõsiseks majandusprobleemiks.
Mida saame teha?
Ookeani hapestamise väljakutse nõuab koordineeritud ja põhjalikku globaalset reaktsiooni. CO2 heitkoguste vähendamine on kõige ohutum ja tõhusam viis ookeani hapestumise vastu võitlemiseks.
süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine
Globaalse soojenemise piirang on palju alla 2 ° C, nagu Pariisi kokkuleppes kokku lepitud, aitaks oluliselt vähendada ookeani hapestumise mõju. Päikese- ja tuuleenergia, elektrisõidukid, energiatõhusus ja muud kasvuhoonegaaside vähendamise meetmed on ookeani hapestumise ohjeldamiseks üliolulised.
Oceangi ja
parandamine
Ookeanide vastupidavamaks muutmine on veel üks oluline samm. Merevarude loomine ja kaitse võib aidata suurendada mereökosüsteemide vastupidavust hapestusele. Lisaks võivad otsesed meetmed nagu mustuse vähendamine ja ülepüük parandada ookeanide üldist tervist.
lõplikud märkused
Ookeani hapestumine on tõsine ja kasvav oht ookeanidele maailmas ning sellest sõltuvad ökosüsteemid ja kogukonnad. See on selge ja kiireloomuline hoiatussignaal vajadusele radikaalselt vähenenud süsinikdioksiidi heitkoguste järele ja suuremaid jõupingutusi ookeani parandamiseks. On aeg, et mõistaksime täielikult ookeani hapestumise ulatust ja tagajärgi ning toimime vastavalt.