Mulla sooldumine: ülemaailmne probleem

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am und aktualisiert am

Mulla sooldumine on tõsine probleem, mis esineb kogu maailmas. See ei mõjuta mitte ainult põllumajandusmaad, vaid ka looduslikke ökosüsteeme ning on säästva maakasutuse peamine väljakutse. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt "pinnase sooldumise" teemat, selgitame selle lagunemisvormi põhjuseid ja arutame võimalikke lahendusi. Mis on mulla sooldumine? Määratlus Mulla sooldumine on protsess, mille käigus mulla soolasisaldus suureneb tasemeni, mis mõjutab negatiivselt taimede kasvu. Selle protsessi käigus pinnasesse kogunevad soolad võivad olla mineraalse või orgaanilise päritoluga. Need on osa looduslikust materjaliringest ja tulevad...

Die Versalzung von Böden ist ein ernstes, weltweit auftretendes Problem. Sie betrifft nicht nur landwirtschaftlich genutzte Flächen, sondern auch natürliche Ökosysteme und ist eine zentrale Herausforderung für die nachhaltige Landnutzung. In diesem Artikel werden wir das Thema "Versalzung von Böden" näher betrachten, die Ursachen für diese Degradationsform erläutern und mögliche Lösungsansätze diskutieren. Was ist Bodenversalzung? Definition Die Bodenversalzung ist ein Prozess, bei dem der Salzgehalt des Bodens auf ein Maß ansteigt, dass das Pflanzenwachstum negativ beeinflusst. Salze, die sich bei diesem Prozess im Boden ansammeln, können mineralischen, aber auch organischen Ursprungs sein. Sie sind Teil des natürlichen Stoffkreislaufs und kommen …
Mulla sooldumine: ülemaailmne probleem

Mulla sooldumine: ülemaailmne probleem

Mulla sooldumine on tõsine probleem, mis esineb kogu maailmas. See ei mõjuta mitte ainult põllumajandusmaad, vaid ka looduslikke ökosüsteeme ning on säästva maakasutuse peamine väljakutse. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt "pinnase sooldumise" teemat, selgitame selle lagunemisvormi põhjuseid ja arutame võimalikke lahendusi.

Mis on mulla sooldumine?

määratlus

Mulla sooldumine on protsess, mille käigus mulla soolasisaldus tõuseb tasemeni, mis mõjutab negatiivselt taimede kasvu. Selle protsessi käigus pinnasesse kogunevad soolad võivad olla mineraalse või orgaanilise päritoluga. Need on osa looduslikust materjaliringest ja esinevad erineva kontsentratsiooniga peaaegu kõigis muldades. Sool mullas muutub problemaatiliseks, kui selle kontsentratsioon suureneb nii palju, et see pärsib taimede kasvu või muudab selle isegi võimatuks.

Mõju taimedele ja saagikusele

Muldade kõrge soolsus põhjustab taimedes osmootset stressi. Need suudavad vett imada ainult siis, kui rõhk juurte sees on suurem kui väljastpoolt juurtele avaldatav rõhk. Kui soolasisaldus mullas suureneb, suureneb ka nn osmootne rõhk. Taimed peavad siis kulutama rohkem energiat, et mullast vajalikku vett ammutada. Liiga suure soolasisalduse korral langeb taimede ellujäämisvõime või nad surevad täielikult. See toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse ja biomassi vähenemise ning lõppkokkuvõttes põllumajanduse saagikuse vähenemise.

Pinnase sooldumise põhjused

Looduslikud ja antropogeensed tegurid

Soolade kogunemisel pinnasesse võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised põhjused.

Mulla sooldumise looduslikud põhjused hõlmavad soolase põhjavee suurenemist kuivadel ja poolkuivadel aladel, soolaladestusi endistelt meretasandikelt või soolade kogunemist mereveest tuulte poolt.

Inimtekkelised põhjused aga põhinevad eelkõige põllumajandustavadel. Nende hulka kuuluvad ebapiisavad niisutustavad, liigne väetiste kasutamine, metsade hävitamine ja soolase vee kasutamine põllumajanduses.

Kuivades piirkondades niisutamisest põhjustatud mulla sooldumine

Kuivades ja poolkuivades piirkondades on tootliku põllumajanduse läbiviimiseks sageli vajalik niisutamine. Kui aga põldudele lisatakse rohkem vett, kui taimed suudavad omastada ja aurustumisega vabaneda, põhjustab see pinnase vettimist. Tulemus: põhjavesi võib tõusta ja pinnases või põhjavees lahustunud soolad pinnale kanduda.

Ülemaailmse pinnase sooldumise ulatus

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel on mulla sooldumine juba mõjutanud umbes 20 protsenti niisutatud põllumajandusmaast kogu maailmas. Probleem on eriti tõsine Austraalia, USA, India, Pakistani, Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasia kuivades ja poolkuivades piirkondades.

Lahendused ja strateegiad mulla sooldumise vastu

Ennetamine ja jälgimine

Parim viis mulla sooldumisega võitlemiseks on ennetamine. Seda on võimalik saavutada asjakohaste põllumajandustavade ning säästva vee- ja mullamajanduse abil. Kesksel kohal on kohandatud niisutus, mis on kohandatud taimede vajadustega ja võimaldab tasakaalustada tarnitava vee koguse ja aurustumiskiiruse vahel, et vältida soolamist.

Ennetamise oluline osa on varajane jälgimine soolasisalduse muutuste registreerimiseks. Soolakontsentratsiooni suurenemise korral saab õigeaegselt reageerida ja edasist soolamist erinevate meetmete abil peatada.

Parandusmeetmed

Kui mullad on juba sooldunud, rakendatakse mitmesuguseid parandusmeetmeid. Nende hulka kuuluvad pinnase magestamine soolade väljapesemise teel niisutamise teel, soolataluvate taimeliikide kasutamine või pinnase kasutamine muudel eesmärkidel, näiteks taastuvenergia või vesiviljelus.

järeldus

Mulla sooldumine on väga reaalne ja kaugeleulatuv ülemaailmne probleem. Sellel on märkimisväärne mõju põllumajandusele ja ökosüsteemidele, millel on negatiivsed tagajärjed toidu tootmisele ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Arvestades maailma rahvaarvu suurenemist ning kasvavat nõudlust toidu ja tooraine järele, muutub pinnase sooldumise küsimus jätkuvalt olulisemaks. Seetõttu on oluline, et see probleem pälvib laialdase avalikkuse ja poliitilise tähelepanu ning et probleemi lahendamiseks ja pinnase säästvaks kasutamiseks tehakse igakülgseid jõupingutusi.