Tundra ja igikelt: kriitiline välimus

Tundra ja igikelt: kriitiline välimus

Tundra sissejuhatus ja igikeltsasse

Tundra ja igikelts on globaalse ökosüsteemi olulised aspektid, mis on kohandatud planeedi kõige karmimate keskkonnatingimustega. Mõlemad mängivad globaalsetes kliimamuutustes kriitilist rolli ja on kogenud muutusi inimliku mõju all, mis ei mõjuta mitte ainult ökosüsteeme, vaid ka inimühiskonda.

Mis on Tundra?

Tundra, sõna Soome sõnast, mis tähendab "puudeta taset", kirjeldab näiliselt lõputut ja viljatu maastikku ilma puudeta ja vähese taimestikuga. Seda võib leida maailma polaarpiirkondadest ja see jaguneb sisuliselt kolmeks tüüpi: arktiline, alpi ja Antarktika tundra.

Arktika tundra

Arktika tundra asub põhjapooluse lähedal ja hõlmab Kanada, Venemaa, Gröönimaa ja Skandinaavia suurt osa. Keskmised temperatuurid kõiguvad suvel talvel -30 kraadi vahemikus -30 kraadi kuni +10 kraadi. Taimestik koosneb peamiselt samblatest, samblikest ja rohtudest, mis on kohandatud äärmuslike kliimatingimustega.

Alpine Tundra

Alpi tundra toimub kogu maailma kõrgetel mägedel. Vaatamata madalamatele laiuskraadidele on tingimused sarnased Arktika tundraga, Kargemi mulla, külma temperatuuri ja tugevate tuultega. Siinne taimestik koosneb resistentsetest rohtudest ja väikestest põõsastest.

Antarktika tundra

Antarktika tundra avaneb Antarktika osades ja mõnel ümbritseval saarel ning seda domineerivad samblad ja samblikud, mis kasutavad tänulikult mis tahes toitainete allikat ekstreemsetes tingimustes.

Mis on igikelts?

Sõna "igikelt" pärineb inglise keelest ja tähendab "alalist külma". See kirjeldab mulda, mis jäävad külmunud vähemalt kaks aastat järjest.

igikeltsa piirkonnad hõlmavad umbes 24% põhjapoolkera kokkupuutepinnast ja neid võib leida peamiselt arktikas, Antarktika osades ja kõrgetes mägedes. Need sisaldavad tohutut kogust külmutatud süsinikku ja mängivad seetõttu olulist rolli Maa süsinikutsüklis ja globaalsetes kliimamuutustes.

Tundra ja igikelts

Tundra ja igikelts pole sugugi surnud ja ebaolulised maastikud. Nad mängivad keskset rolli globaalse kliima reguleerimisel ja majutavad mitmesuguseid loomaliike, närilisi ja putukaid suurtele imetajatele nagu Kariibus, hundid ja jääkarud.

igikeltsa salvestab tohutul hulgal süsinikuid, umbes kaks korda rohkem kui praegu atmosfääris. Kui see igikeltsa sulab, vabaneb ladustatud süsinik süsinikdioksiidi ja metaani kujul, kaks tugevat kasvuhoonegaase, mis aitavad kaasa globaalsele soojenemisele.

igikeltsate suitsemine

Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et igikeltsas sulab üha enam globaalse soojenemise tõttu. See viib ladustatud kasvuhoonegaaside vabastamiseni, mis omakorda kiirendab globaalset soojenemist.

Lisaks kliimamõjudele põhjustab igikeltsa sulatamine ka olulisi muutusi maastikus. Nagu USA geoloogiakeskus väidab, võib igikeltsa sulatamine Vääidikualadel põhjustada maa langetamist ja varisemist, mis ohustab infrastruktuuri, näiteks teed ja hooneid. See võib muuta ka järvi ja jõgesid ning häirida nende ökosüsteeme.

mõju elusloodusele

Ülemaailmsete kliimamuutuste mõju tundrale ja igikeltsale on ka seal elavatele loomaliikidele laastav. Kariibus ja põhjapõdrate traditsioonilised matkateed häirivad igikeltsa ja muutunud maastiku sulatamine, mis võib mõjutada nende loomade ellujäämist. Sulav jää on ka tohutu ohtu jääkarule, kes elab tundra osades.

Järeldus: kriitiline pilk Tundrale ja igikeltsale

Paljude jaoks on tundra ja igikeltsed kaugel ja ligipääsmatud kohad. Kuid need on ülemaailmse ökosüsteemi lahutamatu osa ja mängivad kliima reguleerimisel üliolulist rolli.

Jätkavad kliimamuutused ja igikeltsa sulatamine on planeedile tõsine oht. Mitte ainult suures koguses kasvuhoonegaase, mis kiirendavad globaalset soojenemist, vaid mõjutavad ka kohalikku taimestikku ja loomastikku ning kujutavad endast olulist ohtu põlisrahvaste rühmituste traditsioonilisele eluviisile.