Tundra ja igikelts: kriitiline pilk

Tundra ja igikelts: kriitiline pilk

Sissejuhatus tundrasse ja igikeltsa

Tundra ja igikelts esindavad maailma ökosüsteemi olulisi aspekte, mis on kohanenud planeedi kõige karmimate keskkonnatingimustega. Mõlemad mängivad olulist rolli globaalsetes kliimamuutustes ja on inimtegevuse mõjul läbi teinud taseme muutusi, mis ei mõjuta mitte ainult ökosüsteeme, vaid ka inimühiskonda.

Mis on tundra?

Tundra, soome sõna, mis tähendab "puudeta tasandikku", kirjeldab näiliselt lõputut ja viljatut maastikku, kus pole puid ja vähe taimestikku. Seda leidub maailma polaaraladel ja see jaguneb sisuliselt kolme tüüpi: Arktika, Alpide ja Antarktika tundra.

Arktika tundra

Arktika tundra asub põhjapooluse lähedal ja hõlmab suurt osa Kanadast, Venemaalt, Gröönimaast ja Skandinaaviast. Siin varieeruvad keskmised temperatuurid -30 kraadist talvel kuni +10 kraadi Celsiuse järgi suvel. Taimestik koosneb peamiselt samblatest, samblikest ja kõrrelistest, mis on kohanenud ekstreemsete kliimatingimustega.

Alpi tundra

Alpide tundrat leidub kõrgetel mägedel üle maailma. Vaatamata madalamatele laiuskraadidele on tingimused sarnased arktilise tundraga, kus on viljatu pinnas, külm temperatuur ja tugev tuul. Siinne taimestik koosneb vetruvatest kõrrelistest ja väikestest põõsastest.

Antarktika tundra

Antarktika tundra areneb Antarktika osades ja mõnel ümbritseval saarel ning seal domineerivad samblad ja samblikud, mis kasutavad ekstreemsetes tingimustes tänulikult ära igasugune toitaineallikas.

Mis on igikelts?

Sõna "igikelts" pärineb inglise keelest ja tähendab "püsikülma". See viitab muldadele, mis on külmunud vähemalt kaks aastat järjest.

Igikeltsa alad katavad ligikaudu 24% põhjapoolkera avatud pinnast ja neid leidub peamiselt Arktikas, Antarktika osades ja kõrgetes mägedes. Need sisaldavad tohutul hulgal külmunud süsinikku ja mängivad seetõttu otsustavat rolli Maa süsinikuringes ja globaalsetes kliimamuutustes.

Tundra ja igikeltsa tähtsus

Tundra ja igikelts pole sugugi surnud ja tähtsusetud maastikud. Nad mängivad keskset rolli globaalse kliima reguleerimisel ja on koduks väga erinevatele loomaliikidele, alates närilistest ja putukatest kuni suurte imetajateni nagu karibud, hundid ja jääkarud.

Igikelts talletab tohutul hulgal süsinikku, umbes kaks korda rohkem kui praegu atmosfääris. Kui see igikelts sulab, vabaneb talletatud süsinik süsinikdioksiidi ja metaani kujul, kahe võimsa kasvuhoonegaasina, mis aitavad kaasa globaalsele soojenemisele.

Igikeltsa sulamine

Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et igikelts sulab globaalse soojenemise tõttu üha enam. See toob kaasa ladustatud kasvuhoonegaaside eraldumise, mis omakorda kiirendab veelgi globaalset soojenemist.

Lisaks kliimamõjudele toob igikeltsa sulamine kaasa ka olulisi muutusi maastikul. Nagu märgib USA geoloogiateenistus, võib tundraaladel igikeltsa sulamine põhjustada vajumist ja kokkuvarisemist, seades ohtu infrastruktuuri, nagu teed ja hooned. Samuti võib see muuta järvi ja jõgesid ning häirida nende ökosüsteeme.

Mõju elusloodusele

Globaalsete kliimamuutuste mõju tundrale ja igikeltsale on laastav ka seal elavatele loomaliikidele. Kariibude ja põhjapõtrade traditsioonilised rändeteed on häiritud igikeltsa sulamise ja sellest tuleneva muutuva maastiku tõttu, mis võib mõjutada nende loomade ellujäämist. Jää sulamine on tohutuks ohuks ka tundra osades elavale jääkarule.

Järeldus: kriitiline pilk tundrale ja igikeltsale

Paljude jaoks on tundra ja igikelts kauged ja ligipääsmatud kohad. Kuid need on globaalse ökosüsteemi lahutamatu osa ja mängivad kliima reguleerimisel otsustavat rolli.

Käimasolev kliimamuutus ja igikeltsa sulamine kujutavad endast tõsist ohtu planeedile. Mitte ainult ei eraldu suures koguses kasvuhoonegaase, mis kiirendavad globaalset soojenemist, vaid mõjutavad ka kohalikku taimestikku ja loomastikku ning kujutavad endast märkimisväärset ohtu põlisrahvaste traditsioonilisele eluviisile.

Neid muutusi on vaja kiiresti mõista ja nendega tegeleda, et tagada meie planeedi tervis ning tundra ja igikeltsa ökosüsteemide jätkuv olemasolu. Lõppkokkuvõttes sõltub planeedi tervis iga selle maastiku tervisest ning tundra ja igikelts pole erandid.