Kliimakaitse poliitikas: ülevaade

Kliimakaitse poliitikas: ülevaade

Kliimakaitse ei ole ainult teoreetiline idee või kontseptsioon, see on ka poliitiline imperatiiv. Valitsused üle maailma on pühendunud kliimamuutustega võitlemisele ja jätkusuutlikkuse nimel töötamisele. Seetõttu mängivad poliitikud ja poliitilised süsteemid kliimakaitses olulist rolli. See artikkel annab põhjaliku hinnangu kliimakaitsele poliitikas ning analüüsib, mil määral on poliitikud, poliitikud ja valitsused väljakutsega toime tulnud ning milliseid meetmeid nad on võtnud.

Kliimakaitse globaalne kontekst

Kliimamuutuste mõistmine

Esiteks on oluline mõista kliimamuutuste kiireloomulisust. Tugevad teadusuuringud näitavad, et globaalne temperatuur tõuseb ja see tõus on suuresti tingitud inimtegevusest. Fossiilkütuste põletamine ja metsade hävitamine on vaid osa tegevustest, mis aitavad kaasa globaalsele soojenemisele ja sellega kaasnevatele tagajärgedele, nagu merepinna tõus, polaarjäämütside sulamine ja äärmuslikud ilmastikunähtused.

Globaalne tegevus

Ülemaailmne kogukond on viimastel aastakümnetel võtnud kliimamuutustega tegelemiseks üha rohkem meetmeid. 2015. aastal 196 osapoolt kokku leppinud Pariisi kokkulepe oli oluline verstapost maailma valmisoleku väljendamisel kliimamuutustega võitlemiseks. See seab pikaajalise eesmärgi hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 kraadi Celsiuse järgi võrreldes industriaalajastu eelse tasemega ning teha jõupingutusi soojenemise piiramiseks 1,5 kraadini.

Kliimakaitse erinevates riikides: ülevaade

Igal rahval on kliimamuutustega seotud jõupingutuste osas ainulaadsed väljakutsed. Siin on mõned näited selle kohta, kuidas erinevad riigid on kliimakaitset aktiivselt oma poliitikasse integreerinud.

Saksamaa

Saksamaa on kliimakaitse vallas teerajaja ja seadnud verstaposti taastuvenergia edendamisel Euroopa Liidus. Taastuvenergia seadus (EEG) on tähendanud, et Saksamaa toodab nüüd enam kui 40% oma elektrist taastuvatest allikatest. Saksamaa toetub üha enam ka jätkusuutlikele lahendustele, nagu e-mobiilsus mobiilsustööstuses.

Hiina

Maailma suurima kasvuhoonegaaside tekitajana on Hiinal oluline mõju globaalsele kliimakaitsele. Hiina on seadnud endale eesmärgiks muutuda 2060. aastaks kliimaneutraalseks ning on viimastel aastatel palju investeerinud taastuvenergiasse, elektromobiilsusse ja rohelisse linnaarendusse. Sellele vaatamata on kivisüsi ja fossiilkütused jätkuvalt Hiina majanduse ja energiapoliitika suur osa.

USA

Trumpi administratsiooni ajal lahkus USA Pariisi kokkuleppest, kuid Joe Bideni eesistumise ajal ühines riik lepinguga uuesti ja lubas vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 50% aastaks 2030. Samuti on president Biden lubanud investeerida taastuvenergiasse ja infrastruktuuri osana 2 triljoni dollari suurusest plaanist, mille eesmärk on edendada kliimasõbralikku majanduskasvu.

Kliimakaitse algatused poliitilisel tasandil

Heitkogustega kauplemine

Heitkogustega kauplemise süsteemid, tuntud ka kui piiramis- ja kaubandussüsteemid, on tõhus poliitiline meede kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Need süsteemid seavad ülempiiri heitkogustele, mida tööstused saavad toota, ja võimaldavad heitkoguste sertifikaatidega kauplemist. See tähendab, et ettevõtted, kes toodavad vähem heitkoguseid, saavad oma ülemääraseid kvoote müüa ettevõtetele, kes ületavad oma heite piirnorme. Selle süsteemi silmapaistev esindaja on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (EU-ETS).

Kliimaneutraalsed strateegiad

Paljud riigid on võtnud endale kohustuse muutuda järgmise paarikümne aasta jooksul kliimaneutraalseks, st vähendada või kompenseerida oma heitkoguseid tasemeni, et need ei eraldaks atmosfääri täiendavaid kasvuhoonegaase. Näiteks Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa on teatanud, et nad on 2050. aastaks kliimaneutraalsed.

Järeldus: jätkusuutliku poliitika loomine

Kuigi kliimamuutus on ülemaailmne väljakutse, nõuab see riiklikul ja piirkondlikul tasandil poliitilist vastust, mis integreerib kliimamuutuse eesmärgid kõigisse elu- ja majandussektoritesse ning aspektidesse. Maailma liidritel on valida kahe tee vahel: üks, mis säilitab status quo tulevaste põlvkondade arvelt, ja selline, mis viib meid jätkusuutlikuma ja õiglasema maailma poole.

Poliitikameetmed ja muutused võivad olla aeglased ja sageli masendavad, kuid see on oluline vahend kliimamuutustega tegelemiseks. Oluline on seda protsessi toetada ja edendada teadlike hääletusotsuste ja aktiivse poliitilise osaluse kaudu. Ainult meie ühise pühendumuse ja jõupingutuste kaudu saame tagada jätkusuutliku tuleviku.