Õhusaaste mõju järvedele ja jõgedele

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am und aktualisiert am

Õhusaaste mõjutab otseselt ja kaudselt järvede ja jõgede vee kvaliteeti. Seda mõju jäetakse sageli tähelepanuta, kuna suurem osa õhusaastet puudutavatest aruteludest keskendub selle otsesele mõjule inimeste tervisele. Tagajärjed on kaugeleulatuvad ja mõjutavad ka meie ökosüsteemi. Fossiilkütuste põletamisel, tööstusprotsessidel ja muudel allikatel eralduvad saasteained võivad mõjutada veekogusid ja ümbritsevat taimestikku, mõjutades vee ja vee-elustiku üldist seisundit. Õhusaaste mõju veele Õhusaaste võib järvi ja jõgesid mõjutada mitmel viisil. Seal on kaks…

Die Luftverschmutzung hat einen direkten und indirekten Einfluss auf die Wasserqualität von Seen und Flüssen. Diese Wirkung wird oft übersehen, da der Schwerpunkt der Diskussion um Luftverschmutzung hauptsächlich auf ihren direkten Auswirkungen auf die menschliche Gesundheit liegt. Dabei sind die Konsequenzen weitreichend und betreffen auch unser Ökosystem. Die Schadstoffe, die durch die Verbrennung fossiler Brennstoffe, industrielle Prozesse und andere Quellen freigesetzt werden, können sich auf die Wasserflächen und die umliegende Vegetation auswirken, was den allgemeinen Zustand des Wassers und der Wasserlebewesen beeinträchtigt. Wirkung von Luftverschmutzung auf das Wasser Luftverschmutzung kann auf vielfältige Weise Seen und Flüsse beeinträchtigen. Es gibt zwei …
Õhusaaste mõju järvedele ja jõgedele

Õhusaaste mõju järvedele ja jõgedele

Õhusaaste mõjutab otseselt ja kaudselt järvede ja jõgede vee kvaliteeti. Seda mõju jäetakse sageli tähelepanuta, kuna suurem osa õhusaastet puudutavatest aruteludest keskendub selle otsesele mõjule inimeste tervisele. Tagajärjed on kaugeleulatuvad ja mõjutavad ka meie ökosüsteemi. Fossiilkütuste põletamisel, tööstusprotsessidel ja muudel allikatel eralduvad saasteained võivad mõjutada veekogusid ja ümbritsevat taimestikku, mõjutades vee ja vee-elustiku üldist seisundit.

Õhusaaste mõju veele

Õhusaaste võib järvi ja jõgesid mõjutada mitmel viisil. Õhusaasteainete veeteedesse sattumisel on kaks peamist viisi: otsene õhu kaudu sadestumine ja atmosfääri sadestumine.

Otsesed õhuladestused

Saasteained võivad difundeeruda otse atmosfäärist vette, eriti üle veepindade. Nende hulka kuuluvad sellised protsessid nagu vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide eritumine vihma või lumesajuga, osooni mõju veepinnale ja osakeste kuiv sadestumine veele.

Atmosfääri sadestumine

Atmosfäärisadestamine tähendab õhusaasteainete sadestumist Maa pinnale, mis seejärel vihma või niisutamisega jõgedesse ja järvedesse uhutakse. See protsess võib toimuda ka kaudselt maapinna kaudu, näiteks kui toitained ja saasteained ladestuvad õhu kaudu taimedesse ja pinnasesse ning jõuavad sealt vette.

Mõju pH-le ja happesusele

Vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide eraldumine tööstusprotsessidest ning fossiilkütuste põletamine võib põhjustada järvede ja jõgede hapestumist. Kui need gaasid sisenevad atmosfääri ja reageerivad veega, moodustavad nad väävel- ja lämmastikhapet, mida nimetatakse happevihmadeks.

Happe vihm

Happevihmad avaldavad märkimisväärset mõju magevee ökosüsteemidele. Enamik kalu ja veeputukaid ei suuda happelises vees ellu jääda. Lisaks uhutakse pinnasest välja olulised mineraalid, mida veeorganismid vajavad ellujäämiseks.

Vee pH langus võib mõjutada ka taimede kasvu ja viia veetaimede hukkumiseni, mis omakorda mõjutab kalu ja muid veeorganisme, mis sõltuvad nendest taimedest toiduks ja elupaigaks.

Mõju vee kvaliteedile

Lisaks vee hapestamisele võivad õhusaasteained mõjutada ka muid veekvaliteedi elemente. Mõned neist mõjudest hõlmavad mulla suurenenud erosiooni, vee saastumist raskmetallidega ja vetikate suurenenud õitsemist.

Suurenenud pinnase erosioon

Lämmastikoksiidide difusioonist tekkivad lämmastikuühendid võivad muuta mulla pH-d ja seeläbi mõjutada taimede kasvu. Taimede kasvu vähenemine võib põhjustada mulla erosiooni suurenemist, mis omakorda toob kaasa settimise suurenemise veekogudes.

Raskemetallide reostus

Õhusaaste võib viia pinnavette ka raskemetalle, nagu plii, elavhõbe ja kaadmium. Need raskmetallid võivad koguneda veesetetesse, põhjustades pikaajalist saastumist, mis võib ohustada kohalikke ökosüsteeme ja inimeste tervist.

Suurenenud vetikate õitsemine

Mõned õhusaasteained, näiteks lämmastikoksiid, soodustavad veekogude üleväetamist ja soodustavad vetikate kasvu. Suurenenud vetikate õitsemine võib vähendada nähtavust vees, vähendada hapniku hulka vees ja halvendada vee kvaliteeti.

Mõju vee-elustikule

Õhusaaste mõjul vee kvaliteedile on otsene mõju ka vee-elustikule.

Elupaikade kahjustamine

Mullatingimuste muutumisest tingitud erosioon ja settimine võivad häirida veeorganismide elupaiku ja ohustada teatud liikide säilimist. Erosioon ja settimine võivad mõjutada ka veetaimede kasvu, muutes seeläbi kalade ja teiste veeloomade elupaiku.

Raskmetallide toksilisus

Raskmetallide sadestumine õhusaastest võib avaldada mürgist mõju veeorganismidele. Mõned neist metallidest võivad koguneda organismidesse ja põhjustada terviseprobleeme.

Järeldus

Õhusaaste mõju järvedele ja jõgedele on keeruline ja ähvardav. Need ei mõjuta mitte ainult vee kvaliteeti ja veeorganismide elutingimusi, vaid ka nende veeressursside kasutamist inimeste poolt. Õhusaaste vähendamine on seega meie järvede ja jõgede kaitsmisel ülioluline. On oluline, et mõistaksime paremini oma tegevuse mõju keskkonnale, eriti meie veeteedele, ja võtaksime meetmeid nende negatiivse mõju vähendamiseks. Õhusaaste ja selle mõju veekvaliteedile on ülemaailmne probleem, mis tuleb lahendada rahvusvaheliste jõupingutuste ja koostööga. Pidage meeles, et iga väike samm, mida teeme õhusaaste vähendamiseks, võib midagi muuta.