Kliimakonverentside roll: õnnestumised ja ebaõnnestumised

Veröffentlicht:

Aktualisiert:

Von:

Inmitten der wachsenden Besorgnis über den Klimawandel und seine zahllosen Auswirkungen hat sich die Rolle von Klimakonferenzen als wichtiger Plattform für wissenschaftliche Diskussionen, politische Verhandlungen und das Setzen von Aktionsplänen zur Bekämpfung der globalen Erwärmung etabliert. Im Laufe der Jahre sind auf diesen Konferenzen sowohl beachtliche Erfolge erzielt als auch bittere Misserfolge hinnehmen worden. Dieser Artikel wird die Rolle der Klimakonferenzen und deren Schlüsselerfolge und -miserfolge diskutieren, um ein umfassendes Bild davon zu geben, in welchem Ausmaß sie den Kampf gegen den Klimawandel vorangebracht oder gehemmt haben. Geschichte der Klimakonferenzen Die Geschichte der Klimakonferenzen beginnt in den 1970er Jahren, als …
Kliimakonverentside roll: õnnestumised ja ebaõnnestumised (Symbolbild/natur.wiki)

Kliimamuutuste ja selle lugematute tagajärgede pärast kasvava mure keskel on kliimakonverentside roll osutunud oluliseks platvormiks teaduslike arutelude, poliitiliste läbirääkimiste ja tegevuskavade kehtestamiseks globaalse soojenemise vastu võitlemiseks. Aastate jooksul on neil konverentsidel ja aktsepteeritud kibedaid ebaõnnestumisi saavutatud mõlemad tähelepanuväärsed õnnestumised. Selles artiklis käsitletakse kliimakonverentside rolli ning nende peamisi õnnestumisi ja õnnestumisi, et anda põhjalik pilt sellest, mil määral nad on propageerinud või pärssinud võitlust kliimamuutuste vastase vastu.

kliimakonverentside ajalugu

Kliimakonverentside ajalugu sai alguse 1970. aastatel, kui teadlased hakkasid tunnistama globaalset soojenemist ja kasvuhooneefekti kui tõsist ohtu globaalsele ökosüsteemile. Esimene rahvusvaheline kliimamuutuste mõjude konverents leidis aset 1979. aastal Genfis ja pani aluse hilisematele ülemaailmsetele kohtumistele.

Esimesest ÜRO kliimakonverentsist, et leida IPCC

Esimene ÜRO kliimakonverents (s.o UNCC: ÜRO kliimamuutuste konverents) toimus Saksamaa Berliinis 1995. aastal. Seal oli "Berliini mandaat", mis rõhutas vajadust läbi viia pidevaid läbirääkimisi kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks.

Kaks aastat hiljem, 1997. aastal, viisid need läbirääkimised Kyoto protokolli allkirjastamiseni, mis sai nime Jaapani linna järgi, kus konverents toimus.

Aasta 1988 oli ka tähelepanuväärne, mida peetakse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli sünniaastaks (IPCC). Selle ÜRO algatatud komisjoni ülesandeks on hinnata praegust teaduse seisundit kliimamuutuste osas ning arendada mõju ja riske, samuti võimalikke kohanemis- ja vähendamise strateegiaid.

kliimakonverentside peamine edu

Kliimakonverentsid on aidanud suurendada teadlikkust kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete vajadusest ja koostanud mõned olulised rahvusvahelised lepingud.

Kyoto protokoll

Üks suurimaid õnnestumisi kliimakonverentside ajaloos oli Kyoto protokoll, mis võeti vastu 1997. aastal. See oli esimene rahvusvaheline kokkulepe, et määratleda tööstusriikide heitkoguste vähendamise seaduslikult siduvad eesmärgid. 2020. aastaks peaksite oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama vähemalt 5% võrreldes 1990. aasta väärtustega.

Pariisi leping

Järgmine oluline tulemus oli Pariisi leping, mis võeti vastu 2015. aastal ÜRO 21. kliimakonverentsil (COP21). Eesmärk on piirata globaalset soojenemist tunduvalt alla 2 ° C, võimalusel 1,5 ° C -ni, võrreldes tööstuseelse vanusega. Sellele kirjutasid alla 195 riiki ja see integreerib nii tööstus- kui ka arengumaa.

kliimakonverentside ebaõnnestumised ja väljakutsed

Vaatamata mainitud õnnestumistele ei ole kliimakonverentsid jäänud märkimisväärsete väljakutsete ja ebaõnnestumisteta.

ebajärjekindel osalemine ja pühendumus

Põhiprobleem on ebajärjekindel osalemine ja võtmeisikute pühendumus. Näiteks teatas Donald Trumpi valitsus 2017. aastal, et Ameerika Ühendriigid - üks maailma suurimaid kasvuhoonegaaside emitente - lahkub Pariisi lepingust.

Vastutuse puudumine

Teine probleem on paljude lepingute vastutuse puudumine. Ehkki Pariisi leping, ehkki peamine edu, tugineb suuresti riikide vabatahtlikule panusele oma heitkoguste vähendamiseks, mis võib piirata lepingu tõhusust.

Fazit

Kliimakonverentsid mängivad olulist rolli globaalse dialoogi edendamisel ja kliimamuutuste vastaste meetmete päevakorra kehtestamisel. Nad on koostanud mõned tähelepanuväärsed saavutused, näiteks Kyoto protokoll ja Pariisi leping. Vaatamata neile õnnestumistele on siiski märkimisväärseid väljakutseid, näiteks võtmeriikide ebajärjekindel osalemine ja lepingute sidumise puudumine. Neid probleeme tuleb käsitleda tulevastes kliimakonverentsides, et saavutada tugevam ja tõhusam konsensus kliimamuutuste vastases võitluses.