Põllumajanduse mõju kliimale
Põllumajanduse mõju kliimale
Põllumajanduse kaasaegsed mõjud keskkonnale on mitmekesised ja sellest tulenevalt. Sektor on kasvuhoonegaaside (THG) heitkoguste asjakohane allikas ja selle tavad aitavad märkimisväärselt kaasa globaalsele soojenemisele. Märkimisväärset osa maailma elanikkonnast toidavad põllumajanduspiirkonnad ja surve nende süsteemide suhtes suureneb kasvava elanikkonna ja kasvava sooviga valgu -rikka dieedi järele.
taimepõhine osa põllumajandusest ja kliima
kasvuhoonegaaside heitkogused
Taimepõhised põllumajandussüsteemid on oluline allikas süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4) ja stabiilse monoksiidi (N2O) heitkoguste jaoks, mis kõik aitavad märkimisväärselt kaasa globaalsele soojenemisele. CO2 vabaneb peamiselt fossiilkütuste põlemisel, et parandada mulla kvaliteeti ja suurendada põllumajandustootmist. Methan ja N2O genereeritakse peamiselt väetiste maaharimise ja kasutamise teel.
maapinna lagunemine ja erosioon
Pinnase töötlemise põllumajanduspraktika aitab kaasa maapinna halvenemisele ja mullakvaliteedi halvenemisele, millel võib kliimale negatiivne mõju avaldada. Pinnas on mulla töötlemise ajal lahti, mis viib CO2 atmosfääri vabanemiseni. Lisaks soodustab mulla töötlemine mulla erosiooni, mis vähendab mulla orgaanilise materjali sisaldust ja mõjutab mullavilju.
disain
Areng põllumajanduse eesmärkidel on veel üks oluline tegur, mis aitab kaasa globaalsele soojenemisele. Metsad toimivad süsinikuvarudena, neelates atmosfäärist suures koguses süsinikdioksiidi. Kui need on puhastatud või põletatud, vabastatakse salvestatud CO2 ja aitab suurendada atmosfääri CO2 kontsentratsiooni.
Põllumajanduse loomakasvatuspiirkond ja kliima
kasvuhoonegaaside heitkogused
Loomakasvatus on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste üks suurimaid allikaid. Lisaks CO2 -le on loomakasvatuse peamised heitkogused metaan ja naerugaas. Metaan, eriti tugev kasvuhoonegaas, luuakse peamiselt mäletsejaliste, näiteks lehmade või lammaste seedimisel ja see vabaneb atmosfääris Rülpseni kujul. Lachgas luuakse peamiselt väetiste kasutamisel sööda tootmisel.
Piirkonna tarbimine ja liikide kadumine
Lisaks kritiseeritakse loomakasvatust ka kõrge ruumi taseme tõttu, mis vähendab või hävitab metsloomade elupaiku. See viib bioloogilise mitmekesisuse kaotuseni, mis on kliima suhtes negatiivne, kuna bioloogiline mitmekesisus aitab hoida kliimatalli, toetades ökosüsteemiteenuseid nagu süsiniku ladustamine ja kahjuritõrje.
Lähenemised ja lõplikud mõtted
Jätkusuutlikud põllumajandustavad
Põllumajanduse negatiivse mõju minimeerimiseks kliimale on vajalikud uuenduslikke ja jätkusuutlikke lahendusi. Mõned neist lahendustest hõlmavad selliste tehnikate nagu otsese külvamise kasutamist, mis ei häiri mulda, orgaaniliste väetiste kasutamist sünteetilise asemel ja agrofooride süsteemide rakendamist, mis ühendavad taimede ja loomade tootmist puude istutamisega.
Liha tarbimise vähendamine
Lisaks peetakse meie toitumisstiili muutust oluliseks sammuks põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Tugevam rõhuasetus taimepõhisele toitumisele ja lihatarbimise vähenemisele võib märkimisväärselt aidata vähendada põllumajanduse survet ning aidata seega kaasa jätkusuutlikumale ja kliima -sõbralikumale põllumajandusele.
Põllumajandus on kliimamuutustega võitlemisel ülioluline sektor. Vaatamata olulisele rollile globaalses soojenduses on palju võimalusi, kuidas põllumajandus võib selle globaalse väljakutse lahendamisel aidata kaasa. Jätkusuutlike tavade ja pikaajaliste lähenemisviiside kaudu saame minimeerida põllumajanduse negatiivseid mõjusid ja samal ajal tagada põllumajandusettevõtete tootlikkus ja kasumlikkus. Sest see on selge: vajame põllumajandust. See toidab meid ja muid elusaid asju, pakub elamispinda, kujundab meie kultuurimaastiku suured osad. Seetõttu on aeg radu kriitiliselt kahtluse alla seada, kui teeme põllumajanduse majandust ja mõtleme uuesti.