Agrometsandussüsteemid ja nende eelised

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am und aktualisiert am

agrometsandussüsteemides Agrometsandus on põllumajandusmeetod, mis põhineb loodusvarade säästval ja keskkonnasõbralikul kasutamisel. See meetod kombineerib sihilikult puid põllukultuuride või kariloomadega samas piirkonnas, et ära kasutada nendevahelist vastasmõju. Agrometsandusalasid tuleb seega mõista ökoloogiliselt toimivate üksustena. Need pakuvad eeliseid, nagu parem mullaviljakus, sügavam mullaharimine kahjurite ja haiguste tõrjeks, parem elupaik ja haljastus, suurem bioloogiline mitmekesisus, parem mulla stabiilsus ja erosioonitõrje ning paranenud süsiniku sidumisvõime. Agrometsanduses saab kasutada erinevaid tehnikaid. Olenevalt geograafilistest, klimaatilistest või sotsiaal-majanduslikest tingimustest nimetatakse neid varjutamiseks, karjamaaks, varumetsaks, ...

in Agroforstsysteme Agroforstwirtschaft ist eine landwirtschaftliche Methode, die auf einer nachhaltigen, umweltfreundlichen Nutzung der natürlichen Ressourcen basiert. Diese Methode kombiniert bewusst Bäume mit Nutzpflanzen oder Nutztieren auf der gleichen Fläche, um Vorteile aus den Wechselwirkungen zwischen ihnen zu ziehen. Agroforstreviere sind damit als ökologisch funktionierende Einheiten zu verstehen. Sie bieten Vorteile wie verbesserte Bodenfruchtbarkeit, gründere Bodenbearbeitung zur Bekämpfung von Schädlings und Krankheiten, verbesserte Lebensraum- und Landschaftsgestaltung, erhöhte Artenvielfalt, verbesserte Bodenstabilität und Erosionskontrolle sowie verbesserte Fähigkeit zur Kohlenstoffbindung. In der Agroforstwirtschaft können verschiedene Techniken angewendet werden. Abhängig von geographischen, klimatischen oder sozioökonomischen Bedingungen werden diese dann als Shading, Silvopasture, Supply Forest, …
Agrometsandussüsteemid ja nende eelised

Agrometsandussüsteemid ja nende eelised

agrometsandussüsteemides

Agrometsandus on põllumajandusmeetod, mis põhineb loodusvarade säästval ja keskkonnasõbralikul kasutamisel. See meetod kombineerib sihilikult puid põllukultuuride või kariloomadega samas piirkonnas, et ära kasutada nendevahelist vastasmõju. Agrometsandusalasid tuleb seega mõista ökoloogiliselt toimivate üksustena. Need pakuvad eeliseid, nagu parem mullaviljakus, sügavam mullaharimine kahjurite ja haiguste tõrjeks, parem elupaik ja haljastus, suurem bioloogiline mitmekesisus, parem mulla stabiilsus ja erosioonitõrje ning paranenud süsiniku sidumisvõime.

Agrometsanduses saab kasutada erinevaid tehnikaid. Olenevalt geograafilistest, klimaatilistest või sotsiaal-majanduslikest tingimustest nimetatakse neid varjutamiseks, karjamaaks, varumetsaks, koduaiaks või alleede kasvatamiseks.

Agrometsandussüsteemide eelised

Parem mullaviljakus

Kuigi traditsioonilised põllumajandusmeetodid võivad mulda aja jooksul kahandada, võivad agrometsandussüsteemid aidata parandada ja säilitada mulla viljakust. Agrometsandussüsteemi osana kasvatatavad puud ja põõsad toimivad sageli looduslike väetisena, parandades mulla kvaliteeti ja struktuuri. Samuti suurendavad need orgaanilise aine ja toitainete taset mullas, mis on vajalikud taimede heaks kasvuks.

Saagikuse suurenemine

Puude integreerimine põllumajandusmaale võib kaasa tuua suurema saagikuse. Üks põhjus on see, et puud parandavad mulla kvaliteeti, mis tähendab, et taimed arenevad paremini. Teine põhjus on mõnede puude võime meelitada ligi putukaid, mis toimivad põllukultuuride tolmeldajatena. Lisaks võib puude integreerimine suurendada tulusid ka puidu või muude puittoodete müügi kaudu.

Täiustatud loomade heaolu võimalused

Agrometsandussüsteemides saavad loomad puude vahel elada ja karjatada. See parandab loomade elutingimusi ja pakub neile kaitset ilmastikutingimuste eest. Puud loovad ka loomadele võimaluse varjus karjatada ja palavusest taastuda. Puud võivad kariloomade piiramiseks toimida ka loodusliku tarana.

Agrometsandussüsteemide mitmekesisus

Agrometsandusalad võivad olla koostiselt väga mitmekesised ning sisaldada mitmesuguseid põllukultuure ja loomi. See mitmekesisus võib aidata suurendada süsteemi tootlikkust ja stabiilsust ning vähendada kahjurite ja haiguste mõju.

Bioloogilise mitmekesisuse parandamine

Puude integreerimine põllumajandusmaaga võib aidata suurendada bioloogilist mitmekesisust kohalikul tasandil. Puud võivad pakkuda elupaiku mitmesugustele loomadele, sealhulgas lindudele ja putukatele. Lisaks võivad puud ja põõsad olla koridorid, mis võimaldavad loomadel maastiku eri osade vahel liikuda.

Panus kliimakaitsesse

Agrometsandussüsteemid toimivad ka süsiniku sidujatena. Fotosünteesi kaudu seovad puud CO2, aidates eemaldada atmosfäärist kasvuhoonegaase. Selle võimaluse tõttu võib agrometsandust pidada tõhusaks vahendiks kliimamuutustega võitlemisel.

Agrometsanduse tulevik

Agrometsandussüsteemid pakuvad suurt potentsiaali tulevase säästva põllumajanduse jaoks. Need võivad aidata tagada toiduga kindlustatust ja aidata maakogukondadel säästvat elatist teenida. Vaatamata agrometsanduse mitmekülgsetele eelistele on selle rakendamisel siiski probleeme, nagu selle meetodi teadmiste ja mõistmise puudumine ning poliitilised ja institutsionaalsed tõkked.

Kuid hariduse, teadusuuringute ja poliitilise tahte kaudu saab agrometsandust tugevdada ja laiendada jätkusuutliku ja kliimasõbraliku tuleviku nimel. Agrometsandussüsteemid on paljulubav lähenemisviis toiduga kindlustatuse, kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kombineeritud probleemide lahendamiseks. Need võivad aidata muuta põllumajandust säästvamaks ja keskkonnasõbralikumaks, parandades samal ajal põllumeeste elatist ja sissetulekuid.