Suche
Mein Konto
Uus uuring näitab seost värvide ja muusika vahel
Uus uurimus avastab seose värvi ja heli vahel Ajakirja Naturheilkunde jaanuarinumbris esitleti hr Barretti põnevat uurimust värvi ja heli korrelatsioonist. Artikkel viitab sellele, et seos iga värvi poolt hõivatud suhteliste ruumide ja skaala toonide suhteliste vibratsioonide vahel ei pruugi olla midagi muud kui kokkusattumus. Newtoni rõngaste läbimõõt on aga lainepikkuste funktsioonid ja seega füüsilise oleku väljendus. Oma meetodi jaoks kasutas hr Barrett iga värvi lainepikkuste keskmisi väärtusi ja sai arvude vahemiku, mis erines oluliselt...
Uus uuring näitab seost värvide ja muusika vahel
Uus uuring avastab seose värvi ja heli vahel
Ajakirja Naturheilkunde jaanuarinumbris ilmus härra Barretti põnev uurimus värvide ja helide korrelatsioonist. Artikkel viitab sellele, et seos iga värvi poolt hõivatud suhteliste ruumide ja skaala toonide suhteliste vibratsioonide vahel ei pruugi olla midagi muud kui kokkusattumus. Newtoni rõngaste läbimõõt on aga lainepikkuste funktsioonid ja seega füüsilise oleku väljendus.
Oma meetodi jaoks kasutas hr Barrett iga värvi lainepikkuste keskmisi väärtusi ja sai arvude vahemiku, mis erines oluliselt muusikalise skaala omadest. Lõppkokkuvõttes oli ta sunnitud rühmitama sinised ja indigovärvid kokku ning pidama nende keskmisi vibratsioonimäärasid G-ks. On ebaselge, mil määral on Newtoni mõõtmised õiged, kuid Napoli professor Zannotti annab rõngaste punasest punaseni läbimõõtude arvude kuupjuured: 1, 8/9, 5/6, 3/3,/4,1/2 Nende numbrite järjestikused erinevused on 9/8, 16/15, 10/9, 9/8, 10/9, 16/15, 9/3 – esindavad suuremat täistooni, minoorset täistooni, minoorset pooltooni, duuri terviktooni, molli pooltooni ja pooltooni.
Nüüd oletavad teadlased, et muusikalisel skaalal on erinevaid variante, mis sõltuvad muutujate M (peamine terviktoon), m (minor täistoon) ja x (minor pooltoon) permutatsioonist. Need näitavad viit erinevat vormi, mida muusikaline skaala võib võtta – väljendatuna järjestikuste intervallidega – ja illustreerivad, et ülaltoodud intervallide jada on üks neist variantidest. Nende variantide hulgas on muuhulgas ebatäiuslik kvindik DA, kaks sellist kvendit EB ja FC, GD, A2E2 ja imperfekti viies C2G – loomulikult koos vastavate suurendatud neljandikkudega.
See põnev uurimus viitab sellele, et värvi ja heli vahel võib olla sügavam seos, mis on jäänud avastamata. Avaldatud uuringut saab lugeda siit: (link eemaldatud).
Jääb näha, mil määral saab neid leide tulevikus rakendada ja kas need viivad uute loodusravi meetodite väljatöötamiseni. Jääb põnev näha, milliseid seoseid looduse ja meie tervise erinevate aspektide vahel on veel võimalik avastada.