Lõõgastumise jõud: hingamistehnikad ja meditatsioon naturopaatias

Veröffentlicht:

Von:

Uurige, kuidas hingamistehnikad ja meditatsioon võivad meie igapäevaelu teaduslike teadmiste põhjal parandada! 🌿💡 #gesundheit #wissenschaft
(Symbolbild/natur.wiki)

Maailmas, mida iseloomustab sagin ja pidev surve, on suunatud lõdvestumise meetodid üha olulisemaks muutumas. Eelkõige on praeguse teadusliku arutelu keskmes hingamistehnikate ja naturopaatiaga meditatsiooni tavad. Need traditsioonilised protseduurid ei luba mitte ainult meele vahetut rahustamist, vaid ka pikaajalist kasu tervisele. Selle potentsiaali võti seisneb lõdvestusreaktsiooni füsioloogilises aluses, mille käivitavad teadlikud hingamised ja meditatiivsed tingimused. Tõendusmaterjali abil nende toimeviisi ja mitmekesiste rakenduste analüüsi abil ei suurenda käesolev artikkel, näiteks hingamistehnikad ja meditatsioon, mitte ainult individuaalset kaevudetaili, vaid seda saab integreerida ka igapäevaelus rikastavate elementidena. Sukelduge koos meiega põnevasse lõõgastusmaailma hingamistehnikate ja meditatsioonide jõu kaudu ning avastage, kuidas neid vanu ta tavasid tänapäevase teaduse abil taaselustab.

Lõdvestusreaktsiooni füsioloogilised alused: hingamistehnikad suurendusklaasi all

Lõdvestusreaktsiooni füsioloogilised alused hingamistehnikate abil põhinevad autonoomse närvisüsteemi (ANS) otsesel mõjul, mis on jagatud kaheks põhikomponendiks: sümpaatiline närvisüsteem (SNS), mis valmistab keha ette aktiivsuseks, ja parasümpaatiline närvisüsteem (PNS), mis IS IS -i vastutustundlik ja regeneratsioon vastutab. Sihtmärgistatud hingamistehnikate abil saab aktiveerida parasümpaatilise kohustuse ja põhjustada keha lõdvestusreaktsiooni. See aktiveerimine põhjustab mitmesuguseid füsioloogilisi muutusi, näiteks vererõhu ja pulsisageduse vähenemine, stressihormoonide vähenemine ja hapnikuvarustuse paranemine kehas.

  • sügav kõhu hingamine: parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse edendamine, mis aitab kaasa lõõgastumisele ja stressi leevendamisele.
  • Isegi hingamine: SN -de ja PN -de ühtlustamine, mis viib sisemise rahuliku olekuni.
  • aeglane väljahingamine: PNS -i aktiivsuse suurenemine, mis toetab lõdvestusprotsessi.

Ajakirjas Journal of Clinical Psychology avaldatud uuringus uuriti hingamistehnikate mõju psühhofüsioloogilistele parameetritele ja leidis olulist paranemist ärevuse, vererõhu ja pulsi osas osalejate seas, kes harjutasid regulaarselt konkreetseid hingamisharjutusi.

hingamistehnika efekt sügav kõhu hingamine vererõhu ja pulsisageduse vähendamine ühtlane hingamine stressihormoonide vähendamine aeglane väljahingamine hapnikuvarustuse parandamine

Teaduslikud teadmised viitavad sellele, et hingamistehnikate regulaarset tava võib pidada tõhusaks meetodiks füüsilise ja vaimse tervise edendamiseks. Hingamise sihitud kontroll võimaldab võita silla keha ja vaimu vahel, mis on tänapäeva kiiretel aegadel eriti oluline. Seetõttu on soovitatav integreerida hingamisharjutused igapäevaellu, et parandada üldist elukvaliteeti ja suurendada hästi.

meditatsioon naturopaatias: tõendusmaterjal nende tegevusviisiga arvestamine

Meditatsiooni kasutamine naturopaatias põhineb eeldusel, et vaimsed protsessid võivad mõjutada keha füüsilist seisundit. Paljudes uuringutes uuriti meditatsiooni mõju tervisele ja heaolule, näitas mitmeid olulisi mõjusid. Üks keskseid toimemehhanisme on stressi ja ärevuse vähendamine. Meditatsioon aktiveerib parasmpathicus, mis on autonoomse närvisüsteemi osa, mis vastutab lõdvestusreaktsiooni eest. See põhjustab pulssi aeglustumist, vähendades vererõhku ja vähendades kehas olevaid stressihormoone.

See näitas ka, et regulaarne meditatsioonipraktika võib põhjustada aju struktuurilisi muutusi. Eelkõige mõjutab see valdkondi, mis on seotud tähelepanu, emotsioonide reguleerimise ja enesekindlusega. Sellised neuroplastilised muutused tehti nähtavaks selliste kuvamismeetoditega nagu magnetresonantstomograafia (MRI). Selle näide on halli aine suurenemine hipokampuses, piirkonnas, mis on oluline õppimiseks ja mäluks.

Teine oluline aspekt on meditatsiooni mõju immuunsussüsteemile. Uuringud näitavad, et regulaarne meditatsioon võib suurendada antikehade tootmist ja parandada looduslike tapjarakkude aktiivsust, mis omakorda suurendab vastupidavust haigustele.

efekt Kirjeldus stressi vähendamine parasümpaatilise aktiveerimine, stressihormoonide vähendamine neuroplastilisus aju struktuurimuutused, eriti halli aine suurenemine immuunsussüsteem antikehade tootmise suurenemine ja looduslike tapjarakkude aktiivsuse paranemine Kokkuvõtteks tuleb märkida, et meditatsiooni efektiivsust naturopaatias tõestavad teaduslikud uuringud. Positiivne mõju stressi juhtimisele, vaimsele tervisele ja füüsilistele protsessidele rõhutavad selle praktika terapeutilisi eeliseid. Seetõttu tõotab meditatsiooni integreerimine ennetavatesse ja terapeutilistesse lähenemisviisidesse tervise edendamiseks ja mitmesuguste haiguste ravile.

rakendusvaldkonnad ja praktiline rakendamine: kuidas hingamistehnikad ja meditatsioon võivad igapäevaelu rikastada

Hingamistehnikaid ja meditatsiooni kasutatakse erinevates rakenduspiirkondades füüsilise ja vaimse kaevude soodustamiseks. Regulaarse praktika tõttu saavad inimesed saavutada sügava lõõgastuse, vähendada stressi ja parandada oma üldist tervise taset. Tõestatud rakendusalad hõlmavad:

  • Stressi vähendamine
  • Hirmuga toimetulek
  • une kvaliteedi parandamine
  • Kontsentratsiooni edendamine
  • Hingamisfunktsiooni parandamine
  • Valuga toimetuleku toetamine

Hingamistehnikate ja meditatsioonide praktiline rakendamine igapäevaelus ei vaja spetsiaalseid instrumente ja seda saab hõlpsasti igapäevasesse rutiini integreerida. Põhimõtteliselt saab eristada erinevaid hingamistehnikaid, näiteks kõhu hingamist, rindade hingamist või täielikku hingamist. Eesmärk on saavutada mõistuse kinnitus ja parandada füüsilisi funktsioone hingamisrütmi teadliku kontrolli abil.

Regulaarse meditatsioonipraktika kasutuselevõtt võib olla ka mitmekülgne. Sellised tehnikad nagu teadvuse meditatsioon, mantra meditatsioon või juhitud visualiseerimine pakuvad meditatsioonile individuaalseid lähenemisviise, sõltuvalt isiklikest eelistustest ja eesmärkidest. Oluline on leida vaikne koht ja võtta praktikas aeg, et keskenduda siin ja praegu, teadvustamiseks ja sisemise rahu leidmiseks.

hingamistehnika sihtkoht Rakenduse aeg kõhu hingamine lõdvestamine ja stressi leevendamine meelevaldne, eriti stressimomentide jaoks rindade hingamine hapniku tarbimise edendamine füüsilises pingutuses täielik hingamine hingamise tõhususe optimeerimine Meditatsiooniks valmistumiseks

Arvukad uuringud rõhutavad hingamistehnikate ja meditatsiooni praktika positiivset mõju. Regulaarne kasutamine aitab oluliselt vähendada stressitaset, parandada unekvaliteeti ja suurendada üldist kaevu. Näiteks näitas ajakirja Psychosomatic Research uuring, et teadlikkuse meditatsioon põhjustab stressi sümptomeid (allikas: Journal of Psychosomatic Research ).

Kokkuvõtlikult pakuvad hingamistehnikad ja meditatsioon lihtsaid, kuid tõhusaid meetodeid, et rahuldada igapäevaelu väljakutseid rahulikkusega. Regulaarne praktika võib viia elukvaliteedi olulise paranemiseni, aidates meele rahustada, keha lõdvestada ja suurendada enesetaju.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et hingamistehnikate ja naturopaatia meditatsiooni kaudu ei tohiks lõõgastumise jõudu alahinnata. Nagu näidatud lõikudes selgeks sai, on lõdvestusreaktsiooni taga keeruline füsioloogiline alus, mida toetavad tõenduspõhised uuringud naturopaatias. Nende tavade rakendusvaldkonnad on mitmekesised ja nende rakendamine igapäevaelus võib olla rikastamine individuaalse kaevude jaoks. Teaduslike teadmiste arvestamine näitab, et nende meetodite integreerimine igapäevaelusse ei saa mitte ainult paranenud elukvaliteeti, vaid sellel on ka ennetav mõju mitmesugustele tervisekaebustele. Seetõttu on väga oluline süvendada ja levitada teadmisi hingamistehnikate ja meditatsioonide toimimisviisi ning kasutamise kohta, et muuta nende potentsiaalsed eelised tervise ja heade elanike jaoks kättesaadavaks.

allikad ja täiendav kirjandus

viited

  • Schneider, R. H., Staggers, F., Alexander, C. N. jt. (1995). Stressi vähenemise pikaajaline mõju transtsendentaalse meditatsiooniprogrammi kaudu arteriaalsele hüpertensioonile. hüpertensioon , 26 (5), 820-827.
  • Brown, R. P., ja Gerbarg, P. L. (2005). Sul atmosfäär vaimse tervise alal. Alternatiivse ja täiendava meditsiini ajakiri , 11 (1), 31-42.
  • Cahn, B. R., Polich, J. (2006). Meditatsiooni olekud ja omadused: EEG, ERP ja neuroimaging -uuringud. psühholoogiline bülletään , 132 (2), 180–211.

uuringud

  • Goyal, M., Singh, S., Sibinga, E. M. S., et al. (2014). Psühholoogilise stressi ja heaolu meditatsiooniprogrammid: süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs. JAMA sisehaiguste , 174 (3), 357-368.
  • Tang, Y. Y., Hölzel, B. K., Posner, M. I. (2015). Mindfulnessi meditatsiooni neuroteadus. Loodusülevaated Neuroscience , 16 (4), 213-225.

Edasine kirjandus

  • Kabat-Zinn, J. (2013). Tervislik meditatsiooni kaudu: MBSR -iga iseenda raamat. O.W. Barth.
  • Hofmann, S. G., Gómez, A. F. (2017). Ärevushäirete ja depressiooni teadvus ja aktsepteerimispõhised ravimeetodid: põhitõed ja praktika. Springer.
  • Wallace, B. A. (2006). Mindfulnessi teadus: teadusuuringutepõhine tee heaolu. Springer.