Paastumine võib avaldada negatiivset mõju immuunsüsteemile ja suurendada südamehaiguste riski

Paastumine võib avaldada negatiivset mõju immuunsüsteemile ja suurendada südamehaiguste riski

Paastumise kasulikkuse kohta on palju tõendeid. Uus uuring on aga hoiatanud, et ka paastumine võib kujutada endast ohtu tervisele. See viitab sellele, et paastumine võib immuunsüsteemi negatiivselt mõjutada ja suurendada südamehaiguste riski. Mõju täheldati isegi siis, kui hommikusöök vahele jäeti.

Hiirtega läbi viidud uuringus leidsid Siinai mäel asuva Icahni meditsiinikooli teadlased, et toidukordade vahelejätmine võib vallandada ajus reaktsiooni, mis mõjutab negatiivselt immuunrakke. Nende tulemuste põhjal väitsid nad, et kroonilisel paastumisel võib olla kehale pikaajaline mõju. Tulemused avaldati ajakirja Immunity 23. veebruari numbris.

Kuidas paastumine mõjutab immuunsüsteemi

Et mõista, kuidas paastumine immuunsüsteemile mõjub, uurisid teadlased kahte hiirte rühma: ühele rühmale anti hommikusöök kohe pärast ärkamist, teisele grupile jäi hommikusöök vahele. Vereproovid võeti mõlemast rühmast vahetult pärast ärkamist, neli tundi hiljem ja kaheksa tundi hiljem.

Verearuannete võrdlemisel leiti erinevus monotsüütide arvus, mis on valged verelibled, mis mängivad otsustavat rolli infektsioonide, südamehaiguste ja vähi vastu võitlemisel. Monotsüüdid moodustuvad luuüdis ja sealt rändavad läbi kogu keha.

Uuringu alguses oli kõigil hiirtel sama arv monotsüüte. Kuid nelja tunni pärast oli 90 protsenti tühja kõhuga hiirte monotsüütidest vereringest kadunud. Kaheksa tunni pärast vähenes arv jätkuvalt. Teadlaste sõnul jäi monotsüütide arv mittepaastunud rühmas aga muutumatuks.

Lisaks leidsid teadlased, et tühja kõhuga hiirtel rändasid monotsüüdid tagasi luuüdisse, et sinna jääda ja samal ajal vähenes uute rakkude tootmine.

Kui hiirtele anti pärast 24-tunnist paastu uuesti toitu, rändasid luuüdis peitunud monotsüüdid mõne tunni jooksul tagasi vereringesse. See äkiline monotsüütide suurenemine vereringes põhjustas põletiku suurenemise. Muutunud monotsüüdid ei kaitsnud enam infektsioonide eest ja organism muutus infektsioonide suhtes vähem vastupidavaks.

Paastumine vallandab ajus stressireaktsiooni

Uuringus uuriti ka aju ja monotsüütide vahelist seost paastu ajal. Nad leidsid, et paastumine vallandab ajus stressireaktsiooni, mis käivitab koheselt monotsüütide ulatusliku migratsiooni verest luuüdi ja vahetult pärast toitmist tagasi vereringesse. See stressireaktsioon paastumisele põhjustab ka inimestes nälga ja viha,“ ütlevad eksperdid.

Paastumisega seotud riskid tekivad pärast toiduga jätkamist, kuna see toob kaasa monotsüütide tulva, mis tormab tagasi verre. Sel moel võib paastumine kahjustada organismi võimet infektsioonidele reageerida, selgitasid teadlased.