Paastumine võib olla negatiivne mõju immuunkaitsele ja suurendada südamehaiguste riski

Veröffentlicht:

Aktualisiert:

Von: Natur.wiki Autoren-Team

Es gibt zahlreiche Belege für die Vorteile des Fastens. Eine neue Studie hat jedoch davor gewarnt, dass Fasten auch ein Gesundheitsrisiko darstellen kann. Sie legt nahe, dass sich Fasten negativ auf das Immunsystem auswirken und das Risiko für Herzkrankheiten erhöhen kann. Die Auswirkungen wurden sogar beobachtet, wenn das Frühstück ausgelassen wurde. In der Studie an Mäusen fanden die Forscher der „Icahn School of Medicine“ am Mount Sinai heraus, dass das Auslassen von Mahlzeiten eine Reaktion im Gehirn auslösen kann, die sich negativ auf die Immunzellen auswirkt. Auf der Grundlage dieser Ergebnisse schlugen sie vor, dass chronisches Fasten langfristige Auswirkungen auf …
Paastumise eeliste kohta on arvukalt tõendeid. Uus uuring on aga hoiatanud, et paastumine võib olla ka terviserisk. See viitab sellele, et paastumine võib avaldada negatiivset mõju immuunsussüsteemile ja suurendada südamehaiguste riski. Mõju täheldati isegi siis, kui hommikusöök välja jäeti. Hiirte uuringus leidsid Siinai mäel asuva "Icahni meditsiinikooli" teadlased, et söögikordade vahelejätmine võib tekitada ajus reaktsiooni, millel on negatiivne mõju immuunrakkudele. Nende tulemuste põhjal väitsid nad, et krooniline paastumine pikaajaline mõju ... (Symbolbild/natur.wiki)

Paastumise eeliste kohta on arvukalt tõendeid. Uus uuring on aga hoiatanud, et paastumine võib olla ka terviserisk. See viitab sellele, et paastumine võib avaldada negatiivset mõju immuunsussüsteemile ja suurendada südamehaiguste riski. Mõju täheldati isegi siis, kui hommikusöök välja jäeti.

Hiirte uuringus leidsid Siinai mäel asuva "Icahni meditsiinikooli" teadlased, et söögikordade vahelejätmine võib tekitada ajus reaktsiooni, millel on negatiivne mõju immuunrakkudele. Nende tulemuste põhjal väitsid nad, et krooniline paastumine võib olla kehale pikaajaline mõju. Tulemused avaldati 23. veebruari Immunity ajakirja väljaandes.

Kuidas paastumine mõjutab immuunsussüsteemi

Selleks, et mõista, kuidas paastumine mõjutab immuunsussüsteemi, uurisid teadlased kahte hiirte rühma: üks rühm sai hommikusööki kohe pärast ärkamist, teine ​​rühm lahkus hommikusöögist. Vereproovid eemaldati mõlemast rühmast vahetult pärast ärkamist, neli tundi hiljem ja kaheksa tundi hiljem.

Verearuannete võrdlemisel leiti erinevus monotsüütide arvust, mis on valged verelibled, millel on ülioluline roll nakkuste, südamehaiguste ja vähi vastu võitlemisel. Monotsüüdid moodustuvad luuüdis ja rändavad sealt läbi keha.

Uuringu alguses oli kõigil hiirtel sama arv monotsüüte. Kuid pärast nelja tunni möödumist oli paastu hiirtelt 90 protsenti vereringe monotsüütidest. Number jätkus kaheksa tunni pärast. Monotsüütide arv rühmas, mis ei kiirenenud, jäi teadlaste sõnul muutumatuks.

Lisaks leidsid teadlased, et monotsüüdid matkasid paastude hiirte luuüdisse tagasi, et sinna jääda, ja samal ajal uute rakkude tootmine.

Kui hiirtele anti pärast 24 -tunnist paastumist, kõndisid luuüdis peidetud monotsüüdid mõne tunni jooksul tagasi vereringesse. See monotsüütide järsk suurenemine vereringes tõi kaasa suurenenud põletiku aste. Muutunud monotsüüdid ei kaitsta enam nakkuste eest ja keha muutus nakkuste suhtes vähem vastupidavaks.

paastumine lahendab ajus stressireaktsiooni

Uuringus uuriti paastumise ajal ka aju ja monotsüütide vahelist seost. Nad leidsid, et paastumine käivitab ajus stressireaktsiooni, mis käivitab kohe verest vere luust luude luuüdi suure ulatusliku migratsiooni ja vahetult pärast toidu jätkamist. See stressireaktsioon paastumisele tähendab ka seda, et inimesed muutuvad näljaseks ja vihaseks, ”ütles eksperdid.

Paastumisega seotud riskid tekivad pärast toidu jätkamist, kuna see põhjustab monotsüütide tulva, mis voolab tagasi verre. Sel viisil võib paastumine mõjutada keha võimet nakkusele reageerida, selgitas teadlased.