Esimesed pompei surnukehade DNA analüüsid näitavad ohvrite identiteeti

Esimesed pompei surnukehade DNA analüüsid näitavad ohvrite identiteeti

Toimetaja märkus: see artikkel sisaldab fotot Pompeii purse ajal hukkunud inimese krohvist.

Inimese luu tükid, mis on Pompeii, Itaalia, leiti Inimeste DNA kes suri Vesuviuse mäe purske ajal. Geneetilised andmed seavad kahtluse alla vanad eeldused ohvrite identiteedi ja suhete kohta.

Teadlased hankisid luufragmendid purse ajal tapetud inimeste kipsistreklaam79 suri. DNA on esimene, mis nendest väljatrükkidest taastatakse, ning annab teavet viie inimese soo, esivanemate ja perekonna ühenduste kohta.

Täna ajakirjas Current Biology avaldatud geneetiliste andmete poolt ümber lükatud narratiiv hõlmab ohvrit, kes arvatakse, et on ema, kes suri lapse hoidmisel. Üks üksikasjalik kuldvõru ühel tema relvast oli aidanud kaasa eeldusele, et ta on naine. DNA analüüs näitas aga, et see inimene oli mees ja tal polnud lapse suhtes perekonda.

Umbes nägu näitab, et DNA saab "ajalugu või konkreetsete indiviidide rühma lugusid ümber kirjutada", ütles Itaalia Firenze ülikooli antropoloog kaasautor David Caramelli.

"Nad tegid väga head tööd, näidates, et need narratiivid olid tugevalt kallutatud ja et need hinnangud tehti ilma teaduslike andmeteta," ütleb antropoloog John Lindo, kes uurib iidset DNA -d Emory ülikoolis Atlanta osariigis Georgias.

surmahetk

Alates Pompeii varemete väljakaevamistest 18. sajandil on loodud enam kui 100 krohvivahet surnukehadest, valades vedela krohvi õõnsustesse, mis on loodud nende pehmete kudede hävitamisel. Paljud neist väljatrükkidest sisaldavad endiselt ohvrite fragmente.

Teadlastel oli võimalus koguda mõnda neist fragmentidest restaureerimistööde ajal 86 -st 104 -st krohvist. Viie inimese proovid andsid täielikud või osalised genoomid. "Teadlastel oli väga vedanud," ütleb Lindo. "Ainuüksi kuumus oleks suure osa DNA -st hävitanud ja selle hiljem krohviga segamine oleks olukorra keeruliseks teinud."

DNA analüüsi kohaselt olid kõik viis inimest mehed. Analüüs paljastas ka üksikasjad nende suhete kohta üksteisega. Kullakäevõruga inimese jäänused ja laps, keda inimene kandis, avastati koos kahe teise inimesega. Varem arvati, et selle rühma inimesed kuuluvad samasse perekonda, kuid DNA analüüs ei näidanud nende vahel bioloogilist seost. Tulemused rõhutavad, kui ebausaldusväärsed sellised tavapärased tõlgendused, mis põhinevad sageli piiratud tõenditel, võivad autorid väidavad.

Veel üks uute andmete vaidlustatud tõlgendus hõlmab kahte isikut, mis leiti omaks. Varem peeti neid kas õdedeks või emaks ja tütreks, kuid geneetiline analüüs viitab nüüd, et vähemalt üks neist oli mees.

"See uuring tuletab meile meelde, et tegelikult on müüte, mida tuleb lahti lükata," ütleb Ohio osariigis Cincinnati ülikooli arheoloog Steven Ellis, kes on Pompei väljakaevamisi juhtinud. Ta märgib, et enamik kipsist ümbritsevaid narratiive on lihtsustatud tõlgendused, mille eesmärk on suurendada avalikku huvi. Pompei kohta käsitlevad praegused uuringud ei aktsepteeri tingimata valatud varasemaid tõlgendusi, kuid "krohvivahendid on erakordne tragöödia sümbol, mis on Pompeii ajalugu, ja need on alati tekitanud segamist," ütleb ta.

DNA analüüs kinnitas ka, et Pompeii elanikkond oli geneetiliselt mitmekesine: analüüsitud isikud olid Vahemere idaosast pärit sisserändajate järeltulijad. "Me teadsime seda nende kantavate ehete põhjal, kultiveeritud kultuste, maju kaunistanud kaunistusi," räägib Ellis. "Kuid me ei teadnud krohvist end tegelikult. Nüüd teeme seda ja see on üsna oluline teave."

1. Pilli, E. jt. Curr. Biol. https://doi.org/10.1016/j.cub.2024.10.007 (2024).

   Artikkel
   Google Scholar

2. Scorrano, G. jt. Sci. Rep. 12, 6468 (2022).

   Artikkel
   Avalik
   Google Scholar

Laadige alla viited