Pompeii leichenameni esimesed DNA analüüsid näitavad ohvrite identiteeti

DNA-Analysen von Pompeii-Körpergüssen enthüllen die Identität und Beziehungen der Opfer des Vesuv-Ausbruchs im Jahr 79 n. Chr.
Pompeii kehade DNA analüüsid näitavad Vesuviuse puhangu ohvrite identiteeti ja seoseid 79 pKr. (Symbolbild/natur.wiki)

Pompeii leichenameni esimesed DNA analüüsid näitavad ohvrite identiteeti

Edatori märkus: see artikkel sisaldab fotot Pompei puhkemisel surnud inimese krohvitrükist.

Inimese luude tükid, mis leiti aadressil https://www.nature.com/articles/d41586-02354-4 "> pompeji , Itaalia, ad 79. DNA on esimene, mis saadakse nendelt väljatrükkidelt ning pakub teavet viie inimese soo, laskumise ja pereühenduste kohta.

Narratiiv, mille ümber lükkas geneetilised andmed, mis avaldati täna ajakirjas Current Biology, puudutab ohvrit, keda on pikka aega peetud emana, kes suri oma lapse pidamisel. Üks üksikasjalik kuldne käevõru ühel tema relvast oli aidanud eeldusele, et tegemist oli naissoost. Kuid DNA analüüs näitas, et see inimene oli mees ja tal polnud lapsega perekonda.

U-pöörde näitab, et DNA saab "ajalugu või teatud üksikisikute rühma lugusid ümber kirjutada", ütles Itaalia Firenze ülikooli antropoloog kaasautor David Caramelli.

"Olete näidanud väga hästi, et need lood olid tugevalt kallutatud ja et need ülevaated tehti ilma teaduslike andmeteta," ütles antropoloog John Lindo, kes uuris antiikaja DNA -d Emory ülikoolis Atlanta, Georgia.

Surmahetk

Alates Pompeii varemete väljakaevamistest 18. sajandil on loodud enam kui 100 surnukeha krohvtrükki, valades vedela krohvi õõnsustesse, mis loodi nende pehmete kudede hävitamisega. Paljud neist väljatrükkidest sisaldavad endiselt ohvrite fragmente.

Teadlastel oli võimalus koguda mõnda neist fragmentidest restaureerimistööde ajal 86 -st 104 -st krohviprindist. Viie inimese proovid pakuvad täielikke või osaliselt genoome. "Teadlastel oli väga vedanud," ütleb Lindo. "Ainuüksi kuumus oleks hävitanud paljud DNA -d ja ka hilisem segamine krohviga oleks olukorra keeruliseks teinud."

DNA analüüsi kohaselt olid kõik viis inimest mehed. Analüüs paljastas ka üksikasjad nende suhete kohta üksteisega. Kuldse käevõruga inimese ja seda inimest kandnud lapse jäänused avastati koos kahe teise inimesega. Siiani on eeldatud, et selle rühma inimesed kuulusid samasse perekonda, kuid DNA analüüs ei näidanud nende vahel mingit bioloogilist seost. Tulemused rõhutavad, kui ebausaldusväärsed sellised tavapärased tõlgendused, sageli piiratud tõendite põhjal, ütlevad autorid.

Veel üks uute andmete vaidlustatud tõlgendus mõjutab kahte isikut, kes on leitud ilmselgelt. Varem peeti neid kas õdedeks või emaks ja tütreks, kuid geneetiline analüüs viitab nüüd, et vähemalt üks neist oli mees.

"See uuring tuletab meile meelde, et tegelikult on müüte, mis tuleb ümber lükata," ütleb Ohio osariigis Cincinnati ülikooli arheoloog Steven Ellis, kes on Pompei kaevamisi juhtinud. Ta märgib, et enamik kipsprintidest käsitlevaid lugusid on lihtsustatud tõlgendused, mille eesmärk on suurendada avalikku huvi. Praegune Pompei uurimistöö ei aktsepteeri tingimata väljatrükkide varasemaid tõlgendusi, kuid "krohvtrükid on tragöödia erakordne sümbol, mis on Pompeii lugu, ja need on alati põhjustanud sensatsiooni," ütleb ta.

DNA analüüs kinnitas ka, et PompeII populatsioon oli geneetiliselt mitmekesine: analüüsitud isikud olid Vahemere idaosast pärit sisserändajate järeltulijad. "Me teadsime ehetest, mida nad kandsid, kultused, mida nad järgisid, dekoratsioonid, mis kaunistasid maju," ütleb Ellis. "Kuid me ei teadnud krohvtrükkidest. Nüüd teame seda ja see on üsna oluline teave."

  1. Pilli, E. et al. Curr. Biol. Https://doi.org/10.1016/j.cub.2024.10.007 (2024).

    artikkel

  2. Scorrano, G. et al. Sci. Rep. 12, 6468 (2022).